Priiuse põlistamine päev Ainukordse päeva puhul, mil Eesti s õjajärgne iseseisvus möödub kestuselt sõjaeelsest, kutsuvad ühendused ja riigiasutused rahvast sinimustvalget värvikombinatsiooni näitama. Ehkki meil on tänavu võimalus tähistada pidulikult Eesti Vabariigi 95. aastap äeva ning viie aasta pärast koguni oma riigi ümmargust, 100 aasta juubelit, on 24. veebruari pühitsemise igaaastane kava lipuheiskamisest ja paraadist kuni õhtuse piduliku kontserdi ja riigipea vastuv õtuni kõigile hästi tuntud. Tänavu 27. mär tsil tähistatav sündmus on aga ainukordne, sest teist sarnast p äeva, mil nö sõjajärgne vaba Eesti möödub oma kestuselt sõjaeelsest Eestist, enam ei tule. Sel puhul esitab president Toomas Hendrik Ilves 26. m är tsi õhtul televisioonis priiuse põlistumise ainelise mõtiskluse. 27. mär tsi hommikul läheb ETV «Terevisioon» vähemalt mingis osas eetrisse
"Eesti iseseisvuse väljakuulutamist täna 23-al Februaril 1918 aastal tähelepannes käsen hommen 24-damal Februaril kell 11-30 minutid kõiki roodusid ja komandosid numbrite järjekorras bataljoni stabi ees kokku koguda hargnenud rivis ja sõjariistas, kust tseremonial marsil muusika saatel läbi linna mindakse. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas." Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna.
"Eesti iseseisvuse väljakuulutamist täna 23-al Februaril 1918 aastal tähelepannes käsen hommen 24-damal Februaril kell 11-30 minutid kõiki roodusid ja komandosid numbrite järjekorras bataljoni stabi ees kokku koguda hargnenud rivis ja sõjariistas, kust tseremonial marsil muusika saatel läbi linna mindakse. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga põigiti üle ehk eesti lindiga rindas." Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna.
" ,,Piiririiki" on temaatiliste tunnuste ja algse pöörase edu tõttu rahvusvahelisel turul nimetatud ka eesti esimeseks euroromaaniks. Kuid see, mis raamatus müüb, pole ilmselt mitte eeskätt postmodernistlik kirjutusviis või homoerootiline paatos. Mis müüb, see on Õnnepalu esituses ahistavalt väike, isegi skeptilise eestlase jaoks nii hirmuäratavalt troostitu Eesti mitte 20. sajandi lõpu nõukogulikust ümberrahvastamise paraadist väsinud, vaid pigem 19. sajandi keskpaiga taimsesse letargiasse vaibunud, kleenuke ja kägistussinine, meelt heitev ja melodramaatiline vaestelinn Eesti. Ajaloo õnnelik käik 1990. aastail nägi ette Eesti jätkumise iseseisva riigina, nii nagu see oli üldjoontes välja kujunenud 1930-ndail. See Eesti, mis meile ,,Piiririigist" vastu vaatab, ei tea veel riigitundest midagi. Nooremapoolse eesti haritlase kultuurimälu ei valitse siin 20. sajandi lõpus mitte nõutavad 1930
koos üliõpilase,hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklameerimise auks sõjaväe-paraad, et iseseisvuse väljakuulutamist veelgi rohkem esile tõsta ja tugevamalt rõhutada. 22. veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni ülem Tannenbaum oma päeva-käsus, et pataljon võtab koos omakaitse üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. 23. veebruaril andis pataljoni ülem välja uue päevakäsu.Teade toimuvast paraadist levisid kiiresti kogu linnas. Järgmisel keskpäeval tuli Endla ette suur rahvahulk, kus pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni ning samal ajal tõusis teater Endla lipuvardasse sinimustvalge lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide rongikäik läbi linna
pidudest, ballidest ja nii edasi. Põhiline mure seoses väljaõppega oli see, et kaitseliitlased võtsid õppustest ebaühtlaselt osa.(P.Silla, 2002, 44) ,,Edasi pandi kehtima maleva juhatuse ja malevkondade päälike otsusel 1.juunist 1934.a alates uus kord, mille järele iga malevlane kohustati aasta jooksul osa võtma vähemalt ühest laagrist, ühest taktikalisest õppusest, karikavõistlusest, paraadist vabariigi aastapäeval, kolmest laskeharjutusest ja kontrollkatsest, igast häirest ja kontrollkogunemisest. Neist üritusist pidi osa võtma vähemalt 90% tegevliikme koosseisust ja juhul, kui seda ei suudetud saavutada, pidi üksus nimetatama alamaastmeliseks"(A.Kivirähk 1937 111-112) Kaitseliidu rahuaegne tegevus jagunes järgmiselt: ·Pealike väljaõpe-Kaitseliit otsustas hakata täiendama nii jao-, eriala- kui ka rühmapealike teadmisi, kuna tehnika oli pidevalt arenemas
piire, kuid järeltsensuur oli säilinud, millest andsid tunnistust paljude väljaannete arestimine ja keelamine. Trükist sai konfiskeerida ja ära keelata vaid kohtu korras. Esimese maailmasõja ajal kehtis sõjatsensuur. Ajakirjandus ei saanud tsensuuriolude tõttu oma ülesannet täita. Karl Menning kirjutas: "Väerinnalt tulijad jutustavad põrgulugusid, kuid kõigest sellest saad teha vaid ainult igavaid telegramme! Kõigest kirjuta sablooni järgi, nagu paraadist. /.../ Keset sõjamöllu pidid ajakirjanikud sepitsema saunavesteid." 1917-20 oli Eestimaal tegemist mitmete erinevate võimudega ja erinevate ajakirjandust reguleerivate seadustega. Ajutine Valitsus trükitooteid ei kontrollinud see oli Venemaa ajaloos kõige vabam periood. Kodanikele anti õigus asutada ajakirjandusväljaandeid ilma sellekohase loa taotlemiseta administratiivvõimult, samuti ei tohtinud trükistes avaldatud mõtete või vaadete eest enam administratiivselt karistada
annaabi.ee 
