rääkima üksikuid sõnu. Korralikult ja arusaadavalt rääkima hakkasin ma umbes 2,5aastaselt, kui läksin lasteaeda, siis hakkasid tulema esimesed lühemad laused. Ei olnud algul väga jutukas laps, eriti võõraste keskel ja lasteaias. Kodus, pere ja lähedaste juuresolekul, rääkisin rohkem Loogilisi näiteid lapseea sõnavarast kepsut ketsup autu auto kissa kass iminemine inimene sotid sokid motsu notsu papu jalats pikapäkk päkapikk traku traktor kängula känguru kõbuskid hommikuhelbed Ebaloogilisemad sõnad kekki küpsis tibikas liblikas vifavai vihmavari difiin delfiin tehevan telefon panketid spagetid Häälikute vahetamine Kaashäälikud omavahel (kepsut ketsup; sotid sokid) Liitsõna poolte vahetamine (pikapäkk päkapikk) Täishäälikute vahetamine (Tommi Timmo venna kohta)
· Laps osutab sõnaga tervele lausungile või fraasile · Arusaamine käib keeleloomest ees, esimese sõna ütlemise ajaks saab laps aru umbes 20 30 sõnast · Perioodi lõpust (~2-aastaseks saamisest) alates kasvab sõnade arv hüppeliselt Nt 18. kuul 20 sõna, 24. kuul 250 sõna, 30. kuul 500 sõna Kahesõnaliste lausungite periood · Algus umbes 1,5-aastaselt · Telegraafistiil kasutab ainult kõige informatiivsemaid sõnu (emme auto; veel juua; tädi papu) kontekst mõistmisel oluline · Kõik lapsed hakkavad nii rääkima, hoolimata emakeelest, kuigi suurem osa neist pole kunagi kedagi nii rääkimas kuulnud Lausetega rääkimine · 2 2,5-aastaselt pikemad ja keerulisemad lausungid Oskab vastata küsimustele kes? kus? mis? Oskab vastata jah-ei küsimustele · 3-aastaselt kasutab liitlauseid Oskab vastata küsimustele kuidas? miks? millal? Hakkab pidevalt küsima miks?
Raskemad on kaashäälikud. Panin tähele,et paar last rühmast ei oska R tähte öelda.(N: Kasvataja Piret=Pilet), kuid sellises vanuses lastel võib see alles hiljem selgeks saada. Esines ka pisemaid (kahe- kolme aastaseid), kelle jutust oli kohati raske aru saada. Arvatavasti tuleb see sellest,et lapsevanemad ja lähedased räägivad väikeste lastega teisiti kui suurtega, kasutades näiteks väljendeid nagu saabas= papu. Samas kipuvad ka vanemad rääkima sellise ninnu- nännutava ja poputava hääletooniga. Pudikeeles rääkimine ei ole veel selles vanuse lastel väga suur probleem ,kuna üldiselt ajajooksul muutub lapse jutt üha arusaadavamaks ning valed hääldused kaovad suust. 5 Vaba tegevus ja mäng: Selles vanuses lapsed valivad endale juba sõpru, kellega nad rohkem mängida eelistavad.
omandamine enam võimalik 45. Millised kolm oskust eelnevad esimeste sõnade ja ühesõnaliste lausete ütlemisele? Koogamine, lalisemine, kajakõne ehk ehholaalia periood. 46. Millal algab lapse keele arengus kahesõnaliste lausete ütlemise periood? Pooleteise aastaselt algab lapse kõnes kahesõnaliste lausete periood, kus laps räägib nagu telegraafistiilis kasutades vaid kõige informatiivsemaid sõnu (nagu täiskasvanu väljenduks telegrammis) nt emme juua, tädi papu vms 47. Mitut sõna valdab 6-aastane laps? 6 aastane aga juba umbes 15 000 sõna 48. Mis on teadvus? Teadvuse all mõistetakse teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast ning võimet kirjeldada nii välismaailma kui ka enda sisemaailma. 49. Milline aine mõjutab une ja ärkveloleku rütmi? Une ja ärkveloleku rütmi mõjutab oluliselt keemilise aine, melatoniini, tootmine ajus. Melatoniini hulk ajus muutub vastavalt kella- ja aastaajale. Mida rohkem on ajus melatoniini, seda unisemad oleme. 50
Papua New Guinea Port Moresby 332,000 Lae 81,000 Madang 27,000 Wewak 23,000 Samoa Apia 34,000 Solomon Islands Honiara 61,000 Tonga Estimated Nuku 'alafa 30,000 2002 Population (in millions) Aust ralia 20 Tuvalu Funafuti 4,000 Papu a New Guinea 5 New Zealand 4 Vanuatu All other countries 2 Port-Vila 30,000 Source: u.s. CensusBureau InrernarlOOal comparabIlity of popu/arlon d.na is limited by varying census methods. Where metropolitan population IS unavailable, core city popula tIon IS shown.
annaabi.ee 
