MAALI ANALÜÜS 11. klassile 1. Teos ,, Mona Lisa" ehk ,,La Gioconda" , autor Leonardo da Vinci, töö valmis aastatel 1503-1507. 2. ,,Mona Lisa" on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. 3. Tegemist on tahvelmaaliga. 4. Taies on portreemaal. 5. Maali esiplaanil on kujutatud naist istumas, kelle isik pole täpselt teada. Väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule. Tagaplaanil on kujutatud ilusat maastikku. Koloriit maalil on suhteliselt kaunis. Domineerivaks värviks on kuldne pruun. Värve on
ja Washingtonis. ● 1974. aastal oli maal näitusel Moskvas ja Tōkyōs. ● Praegu eksponeeritakse "Mona Lisat" Louvre'is kuulikindla klaasi taga.(See on päästnud maali mitmest rünnakust) ● Väidetavalt on see Iseloomustus maailma kõige kuulsam maal. ● Kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe naine. ● Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. ● Selle mõõdud on 77×53 cm. ● Kui Leonardo da Vinci alustas portree maalimist, oli Mona Lisa 24-aastane ja linnas tuntud kui rahulik, austust vääriv naine. ● Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. ● Kunstnik olevat lasknud modelli laulu ja pillimänguga lõbustada, sest tahtis vältida näol tüdimuse ilmet. ● Kunstiteose stiil ● Teos kuulub renessansiajastusse. ● Tegu on seinamaaliga. See on portreemaal.
Kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. 2. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Siidpintslit soovitas Leonardo da Vinci kasutada eelkõige ihutoonide maalimisek. Sfumaato-tehnika abil suutis kunstnik edasi anda värvide kõige peenemaid nüansse ja vältida heledate ja tumedate toonide teravaid üleminekuid. "Mona Lisa" näo õrna modelleringu saavutas ta üllatavalt pehmete üleminekutega. Ta tegi üheaegselt tajutavaks niihästi nahaaluse lihastevõrgu kui ka
Leonardo da Vinci (1452-1519) 2. Valmimisaasta Maal valmis (1513-1519) vahemikus Itaalias, Florences 3. Teose pealkiri ,,Mona Lisa`` ehk ,,La Gioconda'' 4. Tehnika, materjal Leidud nii hoogsaid tõmbeid, kui ka hästi viimistletud piirjooni, kõik on ilusti kooskõlas Maalitud õlivärvidega paplipuust alusele 5. Suurus 77x53 cm 6. Periood Kõrgrenessans 7. Asukoht Itaalia 8. Kunstiliik Kujutav kunst 9. Žanr Portree 2. SISULINE ANALÜÜS a. Maalil kujutatu, teose kujundid ja allegooriad
Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503-1507 ja praegu eksponeeritakse "Mona Lisat" Louvre'is kuulikindla klaasi taga. See on päästnud maali mitmest rünnakust. 1. Maali nimi on ,,Mona Lisa", mille autoriks Leonardo da Vinci. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. 2. Portreemaal on tehtud paplipuust alusele õlivärvidega. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Sfumaato-tehnika abil suutis ta edasi anda värvide kõige peenemaid nüansse ja vältida heledate ja tumedate toonide teravaid üleminekuid. 3. Maalil puuduvad sümbolid, mis viitaksid otseselt millelegi. Taustaks on loodus, täpsemalt maastik. Ebaloomulik tundub see, et vaade ulatub kaugele, kui arvesse võtta, et naine istub terassil, mis vähendab pildi realistlikku olemust
Töö rütmi loovad värvid ja vorm. Rütm on pigem reeglipärane. Liikumise suund saavutatakse valguse ja varju vahendusel. Dünaamika on pigem ragulik, sujuv. Pingestatus on saavutatud vorme vastandades. Ruumilisus on saavutatud nii värvi- kui ka jooneperspektiiviga. Mida kaugemale, seda tumedamate värvidega on värvitud. Samuti on tumedamad ka varjulised kohad, mis annavad tööle ruumilisuse. Joonperspektiiviga on tagaplaanil näha kokku koonduvad mäed. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Sisemine analüüs: Pildil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naist Lisa del Giocondot. Itaalias ongi maal tuntud "La Gioconda" nime all. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juureldud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Kuid on ka teisi
• 1800. aastal lasi Prantsuse keiser Napoleon Bonaparte paigutada maali ümber oma magamistuppa Tuileries’ palees. • 1804. aastal paigutati maal Louvre’i kunstimuuseumisse, kus see asub tänapäevalgi. Maal on ümbritsetud kuulikindla klaasiga, sest on suur oht selle turvalisusele. 1911. aastal see varastati. 1956. aastal rünnati maali happe ja kividega. 2009. aastal viskas ehk „Gioconda“ • Tegemist on õlimaaliga, paplipuust alusel. • Maali originaalmõõtmed on 77X53 cm. • Maalil on Mona Lisa (Lisa Gherardini). • Mona Lisa istub toolil (kõrgel rõdul). • Maali taustal on kujutatud loodust (veekogu, maastik, valdavalt tumedad toonid, heledamates toonides on kujutatud loodust. • Heleda-tumeda meisterlik käsitlus ehk sfumaato- tehnika • Riietus on lihtne ja tumedates toonides. • Pead katab õhuke loor, mida esmasel vaatlusel ei tuvasta.
Maal oli volitatud nende uue kodu jaoks ja tähistamaks nende teise poja Andrea sündi. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale). Maal on pooles-pikkuses portree ja kujutab naist, kelle ilmet on tihti kirjeldatud kui entusiastlikku, milles peegeldub ülev väärikus ja rahu. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele ning selle mõõdud on 77×53 cm. 21. augustil 1911. aastal varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Perugia. Kaks aastat hiljem leiti maal Itaaliast Firenzest. 1956. aastal sai maali alumine pool tugevasti kannatada happe peale viskamise tõttu ja samal aastal visati maali ka kiviga. 19621963 oli Mona Lisa näitusel New Yorgis ja Washingtonis, kus maal hinnati kindlustuse jaoks 100 miljonile USA dollarile. Moskvas ja Tkys oli maal näitusel 1974. aastal.
selle ees hirmu tundma ja värisema." Ometi võime näha, et Leonardo da Vinci maalil "Mona Lisa" pole kulme - kulmude piirjooned justkui moodustuksid varjudekontrastist. Seepärast pole kindel, et Vasari kirjeldas sama teost, mida tunneme Mona Lisana. Samuti on arvatud, kui maali 17. sajandil esimest korda restaureeriti, kasutas restauraator vale lahustit ning seetõttu Mona Lisa kulmud sulasid laiali ning pühiti igaveseks minema. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. Praegu eksponeeritakse maali Louvre'is kuulikindla klaasi taga. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal. San Giovanni Battista Kuigi pildil "Ristija Johannes" on tegemist meespühakuga, meenutavad tema näojooned vincilikke naistest kujutatud madonnapilte, naisi langetatud veetlevate silmalaugude ja pehme olemusega. Ristija Johannese käsi viitab taevalikule vooruslikkusele. Ometi on pühaku naeratuses
maal. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. 21. augustil 1911 varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Perugia. Kaks aastat hiljem leiti maal Itaaliast Firenzest. 1956. aastal sai maali alumine pool tugevasti kannatada happe peale viskamise tõttu. Samal aastal visati maali kiviga. Praegu eksponeeritakse maali Louvre'is kuulikindla klaasi taga. 19621963 oli Mona Lisa näitusel New Yorgis ja Washingtonis. Enne seda hinnati maal kindlustuse jaoks 100 miljonile USA dollarile, mis 2005
annaabi.ee 
