järglased. Ka Ameerika päritoluga hall mänd ja valge mänd ei andnud soovitud tulemusi. Keerdokkaline mänd kasvas pea 30 m kõrguseks. Seedermännid ei läinud kasvama. Katsetati ka ameerika lehist ja läänelehist-- kokku istutati sadu puid, mida tänaseks pole kahjuks enam säilinud. Okaspuudest kasvas hästi kanada tsuuga, harilik ebatsuuga. Arvukalt on lossi juurde istutatud harilikku elupuud. Lehtpuudest jäi peale korduvat katsetamist põhiliseks harilik tamm, mõned papliliigid, saar ja harilik pöök. Veel leidus pargis: ginnala vaher, haberoodne vaher, mandzuuria vaher, nipponi vaher, mandzuuria araalia, amuuri korgipuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, mandzuuria saar, Bunge saar, ameerika saar, harilik valgepöök, punane tamm, punaselehine pöök, hilistoomingas, korea seedermänd. H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt
puuliigid, kelleks on Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis), hall nulg (Abies concolor), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), läänemänd (Pinus monticola) ja keerdmänd (Pinus contorta). Kaljumäestikus esinevad koos sinihalli ebatsuugaga lisaks ülalnimetatutele ka kollane mänd (Pinus ponderosa), männiliik Pinus strobiformis, korginulg (Abies lasiocarpa var. arizonica), torkav kuusk (Picea pungens) ja papliliigid (Populus sp.). Harilik ebatsuuga on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Ta hakkab tavaliselt käbisid kandma 12- kuni 15-aastaselt. Roheline ebatsuuga tolmleb levila soojemates piirkondades märtsis-aprillis, jahedamates aga maist kuni juuni alguseni. Madalamatel ja keskmistel kõrgustel valmivad seemned augusti keskpaigast kuni septembri keskpaigani, millele varsti järgneb nende varisemine. 2/3 seemnetest on üldjuhul langenud oktoobri lõpuks
Mõjutavad puu ekstraktiivained vähendavad puidu kahanemist.Puidu soojusomadused-halb liik,kasvuomadused,kõvadus,tugevus,niiskussisaldus.Lehtpuu puitu soojusjuht.Soojusjuhitavus kõige suurem pikikiudu ja poole väiksem lõhestatakse ladvapoolsest osast,okaspuul kännupoolsest.Ülikergelt ristikiudu.Säsikiirte tõttu on soojusjuhitavus puidu radiaalses suunas veidi lõhestatavad on papliliigid ja bambus,mittelõhestuvad pokkpuu ja suurem kui tang suunas.Soojusjuhitavus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja palmipuu.Kõvadus ja haardetakistus-määr Brinelli või Janka suureneb niiskussisalduse tõusuga.Soojusmahutavus-nim sellist soojuse hulka meetodiga.Kõvadus mõj materjali töötlemist,olenendes
Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned. Kui soovitakse lasta puul ära kuivada, siis on vaja eemaldada puutüve alumises osas koorelt ainult korp ja niin. Sellise rõngaskoorimisega lõigatakse ära toitainete juurdepääs juurtele ja puu sureb nälga. Meetodit kasutatakse selliste puuliikide eemaldamiseks, mille mahasaagimisel tekivad kännu ümbruses tülikad juurevõsud. Näitena võib tuua haava, halli lepa ja erinevad papliliigid. _____________________________A. Roos______________________________ 4 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 2. Tüve ehitus 2.1 Puu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puitmaterjali parimad omadused on puidukiudude pikisuunas e pikikiudu. Kui
Hiina kultuurpuistute pindala on näiteks 77,1 miljonit ha s.o. juba 37 % kogu metsa pindalast (Global Forest Resources Assessment, 2010) . Troopilistes istandikes kasvatatavad peamised puuliigid Suur tiikpuu Päris-mahagonipuu Eebenidiospüür Kohvipuu Brasiilia hevea e. kummi- või kautsukipuu. Sugukond kaksiktiibviljakulise (Dipterocarpaceae) kapokipuu Istandikud säästavad looduslikke metsi Parasvöötmes rajatud puuistandikes domineerivad mitmesugused papliliigid Tõhusa aretustöö abil loodetakse saada veelgi kiirekasvulisemaid kloone ja hübriide. Näiteks Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit (sellest 8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln. ha tasandikel), on juba 60% raiutud puidust ning 65% tööstuslikust ümarpuidust pärit tasandikel rajatud istandikest. Nõnda on tunduvalt vähenenud mägedes paiknevate looduslike metsade raie . Praegusajal saadakse kultuurpuistutest umbes veerand tööstusliku ümarpuidu kogusest. Ühtlasi on
annaabi.ee 
