Tartu 2010 KOKKUVÕTE Inimese papilloomviirus - HPV (Human papilloma virus) on väike välisümbriseta DNA viirus, mis nakatab epiteelkoe basaalrakke. Inimese papillomviirused on väga levinud ning suurem osa inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomiviirusega. Papilloomiviirusi on üle saja tüübi. HPV viirused jaotuvad vähki tekitava omaduse järgi kõrge vähiriskiga ja madala vähiriskiga papilloomiviirusteks. Madala riskiga HPV tüved tekitavad papilloome healoomulisi kasvajaid nahal (soolatüükaid) ja limaskestal (kondüloome suguelunditel). Kõrge riskiga HPV tüübid tekitavad vähkkasvajaid. Need HPV tüübid, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome, vähkkasvajaid ei põhjusta. Emakakaelavähk on sagedane naise tervist ohustav pahaloomuline kasvaja. Emakakaelavähk, mis levib sugulisel teel, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest teisel kohal maailmas.
(kõige sagedasem onkogeen) · RNA viirused: leukeemia viirus, lindude, hiirte ja 12. Onkogeenid kui transkriptsioonifaktorid ( myc onkogeen kasside sarkoomiviirused ja myc valk , E2F kui transkroptsioonifaktor · DNA viirused: Herpesviirus, papilloome · myc ja E2F mõjutavad otseselt põhjustavad papovaviirused, hingamisteede geeniekspressiooni, olles seega haigusi põhjustavad adenoviirused. transkriptsioonifaktorid. Onkogeenid
Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood on 30-40 päeva.Kasvaja saavutab maksimaalse arengu 4. kuul, regressioon vältab kuni 9 kuud. Papilloomide kuju ja suurus erinev: siledad, krobelised, tihked, pehmed, lillkapsataolised, riisitera – lapsepea suurused, jalaga, penduleerivad Pehmed kasvajad moodustuvad kuseteedes, emaka, mao ja soolelimaskestas. Nad on koheva konsistentsiga, veresoonterikkad, sageli haavanduvad ja veritsevad. Kliiniline pilt oleneb viiruse serotüübist. Veistel on papilloome sageli näha silmade ümbruses, nisadel, lõua all, suguelunditel. Patoloogiline anatoomia: Papilloomi lõikepinnal on eristatav sidekoeline südamik, mida katab sarvestunud epiteelikiht. Histoloogilisel uurimisel täheldatakse epiteelkihi rakkude vohamist perifeerses suunas ja sarvestumist. Epiteelirakud ei tungi läbi membraani stroomasse. Piir epiteelkihi ja sidekoe vahel on käänuline. Diagnoosimine: Kliiniline pilt, Histoloogiline uurimine, PCR, Elektronmikroskoopiline uurimine. Dif
Tavaliselt kätel-jalgadel. Esialgne infektsioon lapsepõlves või varases täiskasvanueas. Inkubatsioon tüüka moodustumiseni kuni 3-4 kuud. Välimus sõltub lokalisatsioonist ja HPV tüübist. • Healoomulised pea ja kaela kasvajad. Üksikud suupapilloomid kõigis vanusgruppides, kõige tavalisemad suuõõne epiteeli healoomulised kasvajad. Kõriga sama lugu, aga nad on lastel eluohtlikud, kuna võib tekkida hingamisteede obstruktsioon. Mõnikord esineb papilloome ka trahhea alaosas, bronhides. • Anogenitaalsed tüükad. Põhiliselt välisgenitaalidel, perianaalselt. 90% HPV-6 ja -11. • Emakakaela düsplaasia, neoplaasia. Pap-proovis esinevad koilotsüütsed rakud. HPV-16, 18, 31, 45 ja harva teised on seotud intraepiteliaalse tserviksi neoplaasia ja vähiga. 40…70% düsplaasiatest regresseerub. Diagnostika. • Tsütoloogia: ogarakkude hüperplaasia, liigne keratiiniekspressioon. Koilotsüütsed (vakuoliseerunud tsütoplasmaga)
annaabi.ee 
