Dermis e. koorium e. pärisnahk Epidermise all asetseb pärisnahk e. dermis, see on 0,5 – 1,5 mm paksune. Dermis on põhiliselt sidekude. Kollageen on pärisnaha põhiline komponent (70% kuivainest). Elastiini on alla 1%, sellest sõltub naha elastsus. Selles on palju kiude ja veresooni. Veresoontest difundeeruvad toitained epidermisesse. Nahas ringleb 5 – 10 x rohkem verd, kui selle toitmiseks tegelikult vaja on. Dermis e. koorium e. pärisnahk Pärisnahk moodustab papille, väikesi epidermisesse tungivaid näsasid. Subpapillaarsete veresoonte põimikute suur mahtuvus võimaldab nahaveresoontest suuri verekoguseid ära võtta ja sinna anda. Naha veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis – läbi naha veresoonte antakse organismist soojust ära. Soojakoormusega tõuseb 0,2 -0,3 l/min pealt (jahedas) verevoolutus nahas kuni ~3 l/min palavaga. Dermis e. koorium e. pärisnahk Ekriinsed näärmed (2- 5 millionit) katavad enamuse kehast ja
elastsete kiudude kimbud. Keele põhimassi moodustavad vöötlihaste kimbud, mis kulgevad kolmes suunas. Kimpude vahel on kohev sidekude, mis sisaldab palju rasvarakke, keele süljenäärmete lõpposasid. Keele alumise pinna limaskest on sile, teda katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel. Keele selgmist pinda katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel ja seal paiknevad mitmed eristruktuurid. Eristatakse nelja tüüpi papille. Keele selgmine pind jaguneb eesmiseks kaheks kolmandikuks ja tagumiseks kolmandikuks. Nende osade vahele jääb ettepoole avatud V-kujuline joon, millel paiknevad 6 – 12 vallpapilli. Keelepapillid - kõik keelepapillid on limaskesta derivaadid ja nende ehitus on sarnane. Papillide ülemine pind on kaetud mitmekihilise sarvestumata lameepiteeliga või osaliselt mitmekihilise sarvestuva lameepiteeliga (niitpapillides).
Serooskest – kõhuõõnes, moodustub veresooni ja närve sisaldavast sidekoest, seda katab ühekihiline lameepiteel e mesoteel Välimine kest seob omavahel organeid ja säilitab nende asendi organismis SUUÕÕNE ISELOOMUSTUS, SUUÕÕNE ORGANID Limaskiht: piirkonniti sarvestunud mitmekihiline lameepiteel, kiudsidekoeline päriskiht, submukoosa väikestes osades Proopria moodustab epiteeli ulatuvaid erineva kõrgusega papille Suuõõnes paiknevad mitmed kõrgeltspetsialiseeritud struktuurid – keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid Suuõõs jaguneb suuesikuks ja pärissuuõõneks Põsel mitmekihiline sarvestumata lameepiteel, proopria, submukooskiht (lihaskesta moodustab põselihas) Kõvas suulaes mitmekihiline sarvestunud lameepiteel, proopria seostab kõvasuulae periostiga
Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest ehk keelepärast. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keeletipu, -keha ja juure dorsaalne pind moodustab keeleselja. Mäletsejaliste keeleselja tagumises osas asetseb kõrgend keelemõhn, mida eespoolt piirab sügav ristvagu. Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. 22) Ninaõõs Hingamisteed algavad ninaõõnega. Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks. Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks,
Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest ehk keelepärast. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keeletipu, -keha ja juure dorsaalne pind moodustab keeleselja. Mäletsejaliste keeleselja tagumises osas asetseb kõrgend keelemõhn, mida eespoolt piirab sügav ristvagu. Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. Süljenäärmed- nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks
annaabi.ee 
