Nad olid tutvunud Konstantinoopolis ja sidemed säilitanud. Pärast mitut ebaõnnestunud katset suutis von Papen sokutada uusaadliku Berliini eksklusiivsesse seltsi ,,Union-Club". Neil kahel olid ka ühesugused poliitilised vaated ja Hitleri võimutulekuni 1933. aastal tegutsesid nad sageli koos. Reich´i pealinna poliitilistes ringkondades omandas Ribbetropi nimi aja jooksul siiski hea maine. Vahuveinikaupmees oli Hjalmar Schachti, Gustav Stresemanni, Franz von Papeni ja teiste tollaste tähtsate tegelaste hea tuttav. Franz von Papen Augustis 1932 kohtus ta esimest korda Adolf Hitleri, keda ta jäi kuni viimase enesetapuni tuliselt austama. Kõnelused Franz von Papeniga natside vüimaliku osalemise kohta valitsuses nurjusid. NSDAP maalihkele sarnanev valimisvõit 1932. aasta juunis 37 protsenti valijate häältest ning konservatiivsete ja rahvuslike parteide katostrofaalne kaotus ei leidnud kõnelustel vom Papeniga väärilist tähelepanu
Kodakondsena oli Hitler täitnud Riigikantsleriks saamiseks nõutavad kriteeriumid. Pärast seda, kui NSDAP oli 1932. aasta valimiste järel muutunud tugevaimaks parteiks Riigipäevas, nimetas Riigipresident Paul von Hindenburg 30. jaanuaril 1933 Hitleri Riigikantsleriks, sellega algas rahvuslik ülestõus (Nationale Erhebung). 8 Hitler saavutas oma nimetamise Riigikantsleriks Franz von Papeni ümbritseva rahvuskonservatiivse ringkonna poolehoiuga, lubades von Papeni teha asekantsleriks, kellel oli ligipääs kõigile Kantsleri ja Riigipresidendi asjaajamistele ning sellega, et konservatiivid said kõik olulisemad ministrikohad. Papen uskus, et saab nii Hitlerit ,,vaos" hoida. Sõjavägi lootis Hitleri läbi rahvuslikku tugevdamist ja esilekerkimist, Versailles' lepingu tühistamist ning Reichswehri taasloomist, et saada vähemalt naaberriikide sõjalisel tasemele olla.
asekanstler Von Papen, kellel oli kohustus kõigil presidendi ja kantsleri kohtumistel juures viibida. Samuti ei olnud Hitleril mingeid erakorralisi volitusi, välja arvatud need, mille Hindenburg talle anda suvatses. Von Papenil oli ilmselgelt TÄIELIK alus uskuda, et Hitlerile õnnestub päitsed pähe panna. Von Papen kinnitas, et kahe kuuga ,,surume Hitleri nurka nii, et ta ainult piiksub". See tal siiski ei õnnestunud. Kuue kuue pärast olid kõik Von Papeni kehtestatud piirangud kõrvaldatud ning Hitler oli kuidagi suutnud kõrvale hiilida kõigist tingimustest, mille kaudu ta oli võimule tulnud ning kehtestada diktatuuri, mis tegelikult toetus pidevaks seisundiks muudetud eriolukorrale. Hitleri esmane mure oli tugevdada NSDAP positsiooni Riigipäevas, nii, et selle abil oleks võimalik suruda läbi abinõud põhiseaduse muutmiseks. Teisisõnu- Hitleri sihiks oli hävitada demokraatia demokraatliku protsessi enese abil
Sügisel 1931 tabas Hitlerit ta esimene skandaal, nimelt leiti ta Müncheni korterist mahalastuna ta poolõe tütar Geli Raubal. Kohe hakkasid levima kuuldused, et tüdruk oli olnud Hitleri armuke. Juba 1929 oli Hitler tutvunud ka Eva Brauniga, kes 1932 ja 1935 üritas samuti end tappa. Juunis 1932 sai Saksamaa kantsleriks Franz von Papen, kes kuulus ametlikult Zentrumsparteisse, ent oli oma parteikaaslastest tunduvalt parempoolsem ja toetas Hindenburgi, peagi astus ta sellest parteist välja. Papeni valitsuse välisministriks sai Konstantin von Neurath ja kaitseministriks Hindenburgi soosik kindral Kurt von Schleicher. Juulis 1932 valiti uus Reichstag ning natsid said juba 37,2% häältest. Seepeale nõudis Hitler endale kantslerikohta. Hindenburg keeldus. Novembris 1932 korraldati taas Reichstagi valimised, natsid said 33% häältest ja von Papen astus tagasi. Uueks kantsleriks nimetati Schleicher, kes üritas enda poole meelitada NSDAP vasaku tiiva juhti Gregor Strasserit, aga
annaabi.ee 
