ajama nii nagu venna, vastas laps, et ta hakkab habet ajama nagu tema isa (isa ajab elektripardliga habet). Vaatluse analüüs Esiteks tooksin välja, kuidas vaadeldav laps kasutas niinimetatud sümbolilist mõtlemist. Lapsele tuli vaatleja kohalviibides meelde, et eelmisel korral, kui laps vennal külas käis, siis vaatlejat ei olnud. Lapsed nimelt ei pea olema sensomotoorses kontaktis eseme, inimese või kohaga, et sellest mõelda (Papalia, Feldman, Martorell 2012). Muidugi võib öelda, et tänu vaatlejale tuli lapsele meelde, et ta eelmisel nädalavahetusel külas käis, kuid siiski tuli talle ka meelde, et vaatlejat ei olnud, mida võib samuti vaadelda sümbolilise mõtlemisena. Paremini oli aru saada sümbolilisest mõtlemisest vaatluse lõpus, kui laps uuris teiste pereliikmete kohta, kuigi neid temaga samas ruumis ei olnud. Peitusemängus vennaga ilmnes lapsel palju egotsentrismile viitavaid olukordi
htm http://my.tele2.ee/dr/medlink/hai/kl.htm http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/ph/40Foobiad.htm http://tnk.tartu.ee/0laste.html http://www.inimene.ee/pages.php3/1604,312 http://www.am.ee/5041 Axline, V. M. (1969). Play Therapy. New York: Ballantine Books Bootzin, R. R. & Acocella, J. R. (1988). Abnormal Psychology: Current Perspectives. McGraw- Hill, Inc. Faw, T. & Belkin, G. S. (1989). Child Psychology. New York: McGraw-Hill Publishing Company Papalia, D. E. & Olds, S. W. (1990). A Child's World: Infancy Through Adolescence. McGraw- Hill, Inc. Campell, R. (1991). Tingimusteta armastus. Eesti Kristlik Kirjastus. Eberlein, G. (1987). Tervete laste hirmud. Tallinn, "Valgus". Mehilane, L., Liivamägi, J. (1988). Lapse psühhopatoloogia. Tartu Ülikool. Psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioon RHK-10. Tartu Ülikool, 1995.
8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55) 11) Vanadus (55....) Nooruse näited: Kenniston 20-30 Bühler 15-25 Jung 12-40 Põhiküsimused 1) Kas arengus on olulisem KK või pärilikkus? Nt ühemunarakukaksikuid uurides, need peaks eraldama ja eri KK-s üles kasvatama Plomin, Papalia, Olds Füüsilistest omadustest on tugevate komponentidega: pikkus, kaal, hääletoon, vererõhk, sportlik võimekus, käepigistuse tugevus, hammaste seisund, aktiivsuse nivood, rasvumine Intellektuaalne: mälu, intelligentsustestide abil mõõdetud tulemus, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng Emotsionaalsed karateristlikud häired häbelikkus, ekstravertsus, emotsionaalsus,
9. Gurian (2004) Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. 10. Lapse areng. 2005 11. Leppik, P. (2000) Lapse arendamise ja õpetamise probleeme koolis, A osa 12. Leppik, P. (2004) Lapse ja tema mõtlemise arendamine 13. Mangs Psühhoanalüütiline arengukäsitlus 14. Miller, P.H. 1983 15. Nõmme (2005) Hüpi lasteaias. 16. Ojala (2005) Mõista mind, teismelist. 17. Paloheimo (2002) Lapsepõlve mõjud. 18. Papalia Development psychology 19. Rogers jt. (2005) Kuidas aidata uimastiprobleemidega last 20. Roomeld jt.(2003) Hüperkineetiline laps. 21. Russell & Russell, 1952 22. Ruth Elamankaaren psykologia 23. Salo, O.Crescendo – hitaasti kasvaen 24. Sinkkonen (2002) Koos isaga 229 25. Soans (2005) Indigolapsed 26. Sullivan (2004) Kiusamine koolis. 27. Tankler, M
annaabi.ee 
