Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Ooperi jagunemine- ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandus(süzee, muusika, näitekunst, kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Koreograaf- balleti lavalise liikumise ja tantsude seadja(ka balletimeister). Pantomiin- tummnäidend, mis põhineb liikumisel, zestidel ja näoilmetel. Ooper- peaosades professionaalsed lauljad. peaosades armastajapaar. Laulavad sopran ja tenor(havemini bariton). Operett- laulu ja kõnetekstide abil esitatakse. Opereti peaosatäitjateks on kaks armastajapaari- sopran(primadonna) ja tenor või bariton. Kujunes välja 19. saj keskpaiku Pariisis, teine koht Viin. 1. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua
VANAAJA MUUSIKA Vanaaja muusika sai alguse 5.saj. e.m.a. ning kestis kuni Kristuse sünnini. Veini- ja viljakusjumala Dionysose auks peeti kaks korda aastas lärmakaid pidustusi ning etendati tragöödilisi näidendeid. Vana-Kreekas tekkis kaks kunsti vormi: komöödia ja tragöödia. Tuntumad tragöödia autorid: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Roomas tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides Egiptus (Babüloonia, Assüüria), Inda, Hiina, Süüria, Palestiina. *Just Dionysose auks peetud pidustustest kujunes välja muusika. Muusikutest arvati, et kui ta mängis pilli , siis toetasid neid jumala käed. Vanaaja mõistes oli muusik üheaegselt nii laulja, pillimess, helilooja, dirigent kui ka luuletaja, tantsija.
Vana Kreeka on kõige arenenum kultuurimaa. Muusikaga tegeleti kui teadusega. Pillidest tunti lüürat, aulost, flööti, kitara, paari. Kreeklased pidasid kunstiannet jumala kingituseks. Kreeka peajumala Zeusi üheksa tütart olid kaunite kunstide kaitsejumalateks. Vana-Rooma Vana-Rooma kujunes kõige võimsamaks antiikriigiks peale Vana-Kreeka vallutamist 146 eKr. Vana-Roomas oli kõige tähtsamaks jumalaks sõjajumal Mars. Kõik kultuuriväärtused võeti Vana-Kreekast üle. Leiutati pantomiin. Hakati andma mitmesuguseid kontserte ja pidama muusikute võistlusi. Keskaeg Selle aegne muusika oli ühehäälne. Ühehäälsed muusikat tehti umbes 1000 aastat meie aja järgi. Mitmehäälse muusika perioode jagatakse kolmeks: 1. Polüfooniline muusika 2. Üleminek monofooniline muusikale 3. Homofooniline mitmehäälsus Kogu keskaja kultuur oli tihedalt seotud kirikuga. 1. Kirikumuusika 2
marionetiks saamisel tekkis hetkeks Fausti ümber elava tule ring ning tuld võis näha ka stseenis, kus Mefisto käes olev raamat järsku leekidesse puhkes. Just sellised ootamatud üllatused tõmbavadki publiku tähelepanu ning muudavad etenduse huvitavamaks. Läksin teatrisse arvamusega, et näen seal igavat tummfilmietendust, kuid ma ei osanud arvata, et mind midagi nii vapustavat ees ootab. Kõik näitlejad mängisidki tummetendusele kohaselt: ülepakutud emotsioonid, pantomiin ning pisut naiivseid käitumised, aga kõik see moodustas ühtse terviku, mis mõjus üllatavalt elavalt ja värskelt. Alguses näidataud filmilõigule järgnenud hetk, kus näitlejad laval näiliselt segaduses ringi käisid, tekitas küll natuke arusaamatust, kuid pikemas perspektiivis oli see täiesti sobilik ning lõpus väiksese filmikatkendi näitamine tõmbas kogu teatritüki ilusasti kokku. Mina jäin igatahes selle
Ühes pantomiimis käib aasal ja lendleb ringi nagu liblikas, järsku põrkab nähtamatu seina vastu. Kombib nähtamatut seina, tuleb välja, et ta on nähtamatute müüride vahel. Tekib soov nende vahelt välja ronida. Tulemuseks müürid hakkavad järjest lähemale liikuma. Lõpuks on ta kitsas karbis, tohutute jõupingutustega lammutab selle kasti ära. Lendleb uuesti ringi kuni parkab uue müüri vastu nagu vabaduse illusioon. Mida rohkem müüre lõhub seda rohkem neid tekib. Pantomiin inimese filosoofilisest vabadusest. 24) G. Deburau teatrilooming. Kaks erandit kaks kirjanikku vabadusest: Jarry ja Deburau. Nad eksisteerisid samas ajas, samas kontekstis kuid jõudsid oma loominguga absoluutselt teiste tulemusteni. Mõlemad lõid oma lava tegelase, kelles oli midagi niisugust, keda kõne all olev teatriajastu ei tundnud neis oli vabadus. Pantomiimi näitleja vaimne õpetaja ehk siis kaasaegse pantomiimi isa Caspar Deburau. Sündis 1796 ja suri 1846
annaabi.ee 
