.................................................................14 SISSEJUHATUS Minu referaadi teema on emotsioonide teemaline. Ma valisin selle teema, kuna me kõik oleme tuttavad inimlike tunnetega: elame neid ise iga päev läbi, tajume teiste inimestega suheldes, jälgime kinos ja teatris. Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. 3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE Emotsioonideks (ladina k. emovere erutuma, ärrituma) nimetatakse inimese poolt läbielatud suhtumist maailma ja iseendasse, seega objektiivse tegelikkuse peegeldamise vormi
negatiivsete emotsioonide tõttu on täheldatud sülje ja maomahla eritumise lakkamist. Emotsioonid vähendavad ka pankreasenõre ja sapi eritumist. Välisnõrenäärmete tegevust mõjutavad samuti emotsioonid higinäärmete tegevus emotsionaalse erutuse korral, pisarnäärmete tegevus nutmise hetkel. Emotsioonid haaravad kogu organismi ning levivad tavaliselt ka organismi pinnale ning avalduvad näo väljendusliigutustes ehk miimikas või siis pantomiimikas ehk keha väljendusliigutustes ning samuti ka vokaalses miimikas ehk hääle intonatsioonis ja tämbris (Lunge, 1980, 43). Niisiis ei pea me oma mõtteid ja tundeid ilmtingimata väljendama suu või sule kaudu, vaid võime emotsioone panna näoilmesse ning ka väljendada oma pahameelt kehaliigutustega. Kõige ilmekam ilme ja kõige liigutavam liigutus on naeratus. Suu miimika suurest diagnostilisest tähtsusest räägivad ka Ch.Darwin, V.Behterev, L.Suharebski jt
ja mällu. Sümbolid olid lülitatud rituaalidesse. Muinasajal oli kogu inimtegevus ritualiseeritud: töö, sõda, söömine, seksuaalelu, suhted, mure, rõõm jne. Rituaal oli universaalne. Rituaali täideti, et saavutada lähedust ja, kui võimalik, ka ühendust jumalatega. Laps kasvas kõige selle sees, nägi ja koges rituaali, õppis selle kaudu mõistma ümbritsevat maailma. Rituaalsus väljendub inimese keeles, zestis, miimikas, pantomiimikas, koreograafias, laulus, muusikas, maalikunstis, kasutatavas värvis ja lõhnas. Rituaalis kasutab ta nägemist, kuulmist, haistmist, kompimist, maitsemeelt, südant, mõistust, emotsioone, tahtepingutust. Rituaal tegi võimalikuks nii muusika, teatri kui ka tantsu tekke. Seega tähendas rituaal inimestele tõelist elu. Kõik teadsid, et kui rituaale ei täida, tuleb maailmalõpp. Iga rituaal täitis maailmakorrastuslikku ülesannet. Igapäevaelu oli lähendatud sakraalsele olemisele, mis
Tundmuste kaksipidisus (ambivalentsus) tuleneb nende liikuvusest, dünaamilisusest, keerukusest ja ühtsusest. Ka inimese käitumist ei määra sageli üks vajadus, vaid mitu vajadust. Ühtede soovide rahuldamisel jäävad teised sageli rahuldamata Emotsioonid on seotud mõtlemise ja loomingulise tegevusega, ning annavad värvingu kogu meie elule. Tundmused ehk emotsioonid peegelduvad suurel määral ka väljendusliigutustes, nii miimikas kui ka pantomiimikas. Eriti olulised on muutused näoilmes. Kõik tundmuste välised ilmingud on olulised sõnatud suhtlusvahendid. Inimese näoilme kõneleb sageli tema tundmustest paremini, kui kõik tema sõnad. Emotsioonide funktsioonid: Hindamine-isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid sõltuvalt sellest kas need vastavad isiksuse vajadustele või mitte kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikke jooni Ergutamine/ pidurdamine- sõltub hinnangu andmisest
annaabi.ee 
