Audentese Spordikool Rooma arhitektuur: Pantheon Referaat Autor: Hans Peeter Tulmin Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................................................4 Rooma arhitektuur...................................................................................................................5 ........................................................................................................................................5 Pantheon..................................................................................................................................6 Ajalugu............................................................................................................................6 Arhitektuur....................
MAALIKUNST *inkrustatsioon-immiteeris kivikonstruktsiooni,*arhitektuuri stiil-maaliti perspektiivis või joonistati aken kus oli vaade taotlemaks avaruust. *kolmas stiil-sein jaotas ruumi piiravaks, jaotati osadeks* neljas stiil-kuhjuti kõik eelnev kokku. Bütsants oli kolme maailma ristumiskohas, seega erinevad mõjutused. Ta oli antiik kultuuri pärandi säilitaja. ARHITEKTUUR: olulised olid sakraalehitised, Hagi Sofia kirik. Inspiratsioon rooma pantheonist. Idas ja läänes olid poolkuplid, Lõuna ja põhjakõlgedel olid poollöövid. Materjalide pealt kokku ei hoitud. Mõjutatud vana vene kunstist. MAALIKUNST Nad kaunistasid palju maalikunsti või mosaiigiga, kujutati enamasti Foon ehk taustvärv oli enamasti kas sinine või kuldne. Miniatuurmaal ehk raamatumaal mis jaotub kaheks:*aristrokraatlik e keisrikoja ja * kloosterlik ehk munkade tehtus teoloogiline. Varakeskaja kunst jagunes kaheks: *merovingid 5-8 saj
katted. · Kuppel Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssiarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest laoti marmorribade vahele isetoetuvalt kalasabamustris selle tehnika kopeeris Brunelleschi Rooma Pantheonist ja teostas seda Firenze toomkiriku nelitise kuplis. Suurim ja tuntuim kuppelehitis oli renessansi ajal Püha Peetruse kirik. · Pilaster on lame püstine seinasammas (piilar). See eendub seina pinnast, kuid pole sellest eraldatud. Pilaster koosneb samadest osadest kui sammas baas, tüves ja kapiteel. Pilastri eesmärk on kanda ja tugevdada müüri, kuid hilisemas arhitektuuris on sellel pigem kunstiline mõte, dekoreerides ja liigendades hoone fassaadi
puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest toetub paksemale sisekestale, mis moodustab selle tugiplatvormi. Katusekivid laoti marmorribade vahele isetoetuvalt kalasabamustris selle tehnika kopeeris Brunelleschi Rooma Pantheonist. Uus, puhtrenessansipärane vorm on San Lorenzo kirik Firenzes antiiksed detailid on kaunistatud rikkaliku ornamentiikaga. Firenze Leidlaste kodu (Ospedale degli Innocenti) fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu. Brunelleschi leidis, et hea arhitektuur peab kasutama ,,õigeid" proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid, mida saab tuletada antiikarhitektuurist.
Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest toetub paksemale sisekestale, mis moodustab selle tugiplatvormi. Katusekivid laoti marmorribade vahele isetoetuvalt kalasabamustris – selle tehnika kopeeris Brunelleschi Rooma Pantheonist. ● Uus, puhtrenessansipärane vorm on San Lorenzo kirik Firenzes – antiiksed detailid on kaunistatud rikkaliku ornamentiikaga. ● Firenze Leidlaste kodu (Ospedale degli Innocenti) – fassaadi ilmestab peentele korintose sammastele toetuv kaaristu. ● Brunelleschi leidis, et hea arhitektuur peab kasutama „õigeid“ proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid, mida saab tuletada antiikarhitektuurist. VARARENESSANSI SKULPTUUR ITAALIAS ● Alates 15
elanikkond jagunes kolmeks valitseti otsese demokraatia (spartiaadid, periogid, heloodid) põhimõtte alusel Lühikene ülevaade Kreeka jumalatest ja templitest. Olümpiamängud ja teised võistlusmängud (lk 24-25)- Kreeka jumalad olid antropomorfsed, keda kujutati perekonnana. Hellenite (ehk kreeklaste) religiooni iseloomustab polüteism (religioon, kus on rohkem kui üks jumal), kus austati nii ülekreekalisi kui ka piirkondlikke jumalaid. Enamus pantheonist (ehk jumalkonnast) elas mütoloogia kohaselt Põhja- Kreekas Olümpose mäel. Pühamu koosnes templist ja/või altarist. Jumalate teenimise eest hoolitsesid preestrid ja preestrinnad, kes ei moodustanud omaette seisust (valitav või päritav amet). Tempel ehitati kolmeastemlisele alusele, ümber hoone kulges sammastik. Kehalise ja vaimse harimisega tegutseti gümnaasionis (spordiväljak+pesemis- ning riietusruumid). Igas linnriigis toimusid igal aastal sportmängud (ohverdus jumalale-
annaabi.ee 
