Proosa - novell, realistlik, jutustus, Aadu Hint, August Jakobson, ,,Maa ja Rahvas", Aadu Hint ,,Tuuline rand", Gustav sõltus poliitilistest ettekirjutustes olukirjeldus, ajalooainelised Gustav Suits, Ivar Grünthal, Suits ,,Tuli ja tuul", Ivar Grünthal ,,Uni lahtiste aja proosas tõusid esile panoraamromaanid, Marie Under, Ilmar Laaban, silmadega", Marie Under Sädemed tuhas", Ilmar panoraamromaanid. Näite-kirjan Draama realistlik, päevakohased teemad. Kalju Lepik, Jaan Kross Laaban ,,Rroosi Selaviste", Kalju Lepik hindas omaaegne kriitika kõrgelt
Venemaal Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov Realismi tähtsus: · 19. sajandi tähtsaim kirjandusvool, mis andis tõuke 20. sajandi kirjandusvooludele modernismile: ekspressionism, sürrealism, verism jt · alanud jutustava proosaga, levis kõikidesse ilukirjanduse liikidesse draamakirjandusse, luulesse · õitsele puhkeb romaanizanr; tekivad uued romaaniliigid: perekonnaromaan, sõjaromaan, panoraamromaanid, teaduslik-fantastilised romaanid jne Realistlik romaan Kirjanduses algas proosa ajastu. Juba eelmisel sajandil oli romaan muutunud populaarseks ja võitnud endale palju lugejaid. Nüüd tunnistas kriitika ametlikult romaani kõige tähtsamaks ja olulisemaks zanriks. Sõna ,,kirjandus" tõi poeesia kõrgustest alla eluproosa tasemele. 19. sajandil sai kirjanduses domineerivaks realistlik romaan. Realistliku romaani lugeja tunneb sageli, et romaanis toimunu on talle lähedane
c) tüübiks nimetatakse tegelast, kelles avalduvad teatava inimrühma iseloomulikud jooned. i. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent aitab ilmekalt avada ajastule eriomast d) Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikkuses eksisteeriva inimese põhjal. Sellist tegelaskuju nimetatakse prototüübiks e) Tegelased võivad olla kas muutuvad või muutumatud i. Mahukad panoraamromaanid kasutavad enamasti tegelaste muutumist nt peategelase kasvamist lapsest täiskasvanuks 1. ent romaan pole seepärast veel kehv, kui ta tegelased ei muutu f) tegelased on lamedad või sügavad. Sealjuures on olulised 3 aspekti: 1. tegelase keerukus kas tegelane on lihtsakoelise või keerulise siseeluga? 2. Tegelase areng kas tegelane on muutuv või muutumatu?
jooned. Tüüp on ilma eriomaste iseloomujoonteta, ent ta aitab ilmekalt avada ajastule eriomast. Kirjanduslik tegelane võib vahel olla loodud tegelikust elust võetud inimeste põhjal. Selliste tegelikku eeskuju nimetatakse PROTOTÜÜBIKS (prototypon- kreeka k. ´alg- või põhitüüp´, ´algkuju´, ´eeskuju´). NT A. H. Tammsaare kasutas "Tõe ja õiguse" Vargamäe Andrese kuju loomisel prototüübina oma isa. Tegelased võivad olla kas MUUTUVAD või MUUTUMATUD. Mahukad panoraamromaanid kujutavad tavaliselt tegelaste muutumist, näiteks peategelase kasvamist lapsest täiskasvanuks. Ent romaan pole sellepärast veel kehv, kui ta tegelased tegevuse jooksul ei muutu. Näiteks Tammsaare romaani "Kõrboja peremees" tegelased on muutumatud, aga elulised ja kaasakiskuvad. Tegelased on kas LAMEDAD või SÜGAVAD. Sealjuures on olulised kolm aspekti: o Tegelase keerukus- kas tegelane on lihtsakoeline või keerulise siseeluga
annaabi.ee 
