649-672 valitsenud kuningas Rekiswinth lõi gootide ja roomlaste jaoks ühise eadustekogu (Lex Visigothorum, u 654). 711 saavutasid araablased võidu läänegootide üle. Idagootide riik Itaalias (493-553) Kristuse sünni paiku asustsid goodid Visla suudmeala, rändasid 2. saj kagu suunas ja jagunesid lääne-(visigoodid) ja idagootideks (ostrogoodid). Idagootide riigi Musta mere ääres hävitasid hunnid. Hunnide pealiku Attila surma järel asuvad idagoodid Pannooniasse. Pant- vangina Ida-Rooma õukonnas üles kasvanud Theoderichi juhtimisel rüüstasid goodid Balkani poolsaart., ning tungisid Itaaliasse. Nad võitsid kolmes lahingus Odoakerit, kelle germaani palgasõduritest koosnev vägi on kuningaks kuulutanud ja kes vallutas Sitsiilia ja Dalmaatsia ning purustas ruugide riigi Doonaul. Ravenna piiramine kestis kolm aastat. Peale selle alista- mist tapab Theoderich Odakeri ja rajs idagootide riigi. Theoderich Suur (493 526) hoidis
hõivasid germaanlased suurem osa Lääne-Rooma alasid. Keisrivõim säilis faktiliselt vaid Itaalias, ka keisri ihukaitsevägi koosnes germaanlastest. . 410 vallutasid ja rüüstasid läänegoodid Rooma linna. V sajandi I poolel rüüstasid kogu Rooma riigi hunnid, kes purustati 452 läänegootide abiga 451 Katalaunia lahingus. 476 Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri ning kuulutas end Itaalia kuningaks. VI sajandil vallutasid Itaalia germaanlastest langobardid, samal ajal tungisid Pannooniasse avaarid, kes rajasid seal oma riigi Idagoodid liikusid Theoderichi ajal Balkani poolsaart rüüstama. Theodorich astus Ida-Rooma (Bütsansti) teenistusse ning vallutas 488-493 Odoakeri riigi Itaalias. V sajandil asusid Suurbritanniat vallutama anglid, saksid ja jüüdid. V sajandi lõpus vallutasid Frangid Põhja-Gallia. 568 tungisid Itaaliasse langobardid, kes vallutasid Põhja-Itaalia ning lõid seal oma riigi.
asumist tekkisid läänegootide ja roomlaste vahel konfliktid, 410pKr läänegootid kuningas Alarich I juhtimisel Rooma linna sisse. Pärast Rooma linna rüüstamist nad lahkusid Roomast ja rajasid Lõuna-Galliasse oma läänegooti riigi. Ka teised germaani hõimud palusid Roomalt luba asuda Rooma riigi territooriumile, aga ka neil tekkisid sarnaselt läänegootidega Roomaga konfliktid. Nt Vandaalid, kes asusid algselt tänapäeva Taani alal, sealt nad siirdusid edasi Kesk-Euroopasse Pannooniasse (ligikaudselt tänapäeva Ungari ala) ja sealt edasi Hispaaniasse. Hispaanias vandaalid põrkasid kokku läänegootidega ja nad aeti sealt minema. Edasi vandaalid siirdusid Põhja-Aafrikasse, alistasid seal Rooma valdused, rajasid sinna oma riigi, sealt tegid nad ka oma kuulsaima rüüsteretke Rooma aastal 455pKr. Vandaalide riik langes 6saj Bütsantsi alla. Lääne-Rooma keisririik lagunes 476pKr, kui kukutati Lääne-Rooma viimane keiser.
seotud isa surmaga. Isa süüdistati riigireetmises ja ta mõisteti surma. Theodosius abiellus samal, 376. aastal Hispaania ülikkonda kuuluva Aelia Flacillaga, kes 377 tõi ilmale esimese poja Arcadiuse. Theodosius pühendus oma mõisade valitsemisele. Pärast seda, kui goodid olid 378. aastal Adrianoopoli lahingus võitnud keiser Valensi, kutsus keiser Gratianus Theodosiuse Sirmiumis asuvasse õukonda ning nimetas ta Illüüria komandandiks. Theodosius läks jälle Pannooniasse ning lõi sarmaate, kes olid taas üle Doonau tulnud. 19. jaanuaril 379 ülendas Gratianus Sirmiumis Theodosiuse kaas-augustuseks. Tema võimu alla läks riigi idaosa, sealhulgas Traakia, Daakia ja Makedoonia. Esimese keisrina loobus ta paganlikust pontifex maximus'e tiitlist. Peale selle oli ta esimene, kes enda nimetamisest augustuseks ei teatanud üksnes Rooma, vaid ka Konstantinoopoli senatile. Residentsiks valis ta Tessaloonika. Sõdinud vahelduva eduga läänegootide vastu, sõlmis ta 382
annaabi.ee 
