Kivistel muldadel ei soovita äestada. Ka tuleb hoiduda märja mulla äestamisest. KEVADINE MULLAHARIMINE Üheks vajalikuks varakevadiseks tööks on ka künni lõpuvagude tasandamine.. Kevadel on vaja ka künda. Selle tööga saab alustada siis, kui muld on niivõrd tahenenud, et kannab masinaid.Kevadel küntud alasid ei tohi jätta pärast kündmist ootele. Kohe, juba kündmise päeval, tuleks mulda pindmiselt harida. Kui see jääb tegemata, siis on oht, et muld kuivab panklikuks, eriti keskmise ja raske lõimisega muldadel.[2] Külviaeg sõltub mulla temperatuurist, niiskusest, külvatavast taimeliigist. Suvivili külvatakse võimalikult vara ja kiiresti. Hilise külvi korral bõib saak jääda väikeseks. Suviviljakülviga samal ajal pannakse maha kartul. Talivili külvatakse augustis-septembris. Suvel tehakse viljapõldudel kivide koristust. Oluline on umbrohutõrje. Kartul, söödajuurviljad ja paljud köögiviljad vajavad muldamist. Sügisel koristatakse saak
niiskust ja hästi õhustatud mulda. Niiskuse vajadus suureneb enne õitsemist. Idanemiseks min temperatuur 6 7 kraadi. Kestab 3-4 nädalat. Kui mulla temp madal ja niiskus suur siis läheb mädanema. Öökülmade suhtes väga tundlik, valguse nõudlik, eelvilja nõudes ei ole nõudlik, parimad söödavili ja karjamaa, valida kiviväe külvipind. KN2K- parim korjaja (kolhoosniku naine kahe käega). Toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadise mulla harimisega ei tohi hilineda, muutub panklikuks. Toitainete vajadus on suur, väga hea väetiste kasutaja, põhiline sõnnik aga ka mineraalväetised. Orgaanilised ained lisaks toitainetele parandavad mulla füüsiklaisi omadusi ja niiskusreziimi. Seemnete ettevalmistamine: tähtis terve sort, sorteeritud suuruse järgi (4-5 cm), kaalub 40- 60 g. Väiksed võivad olla haiged. Seemnete eelidandamine kevadel enne mahapanekut, hakkavad toimuma biokeemilised protsessid, et hakkas hoogne elutegevus, saame saagi varem kätte,
Enamus taimi hävib 0 kraadi juures, mugulate külmumine -1 kraadi juures. Valguse suhtes on kartul väga nõudlik. Eelvilja suhtes nõudlik ei ole, aga parimaks on põldhein või söödajuurvili. Mugul on varre osa. Kartulile sobib kivivaba pind, kivine pind raskendab mulla harimist ja koristusmasina tööd. Kartulil on vaja sügavalt haritud ja õhurikast mulda. Oluline, et toitained vabaneksid suve teisel poolel. Kevadine mulla harimine ei tohiks hilineda, muidu muld muutub panklikuks???. Enne mahapanekut haritakse muld sügavalt (12-17cm), hävitab umbrohud ja teeb mulla kobedaks. Kartulil on toitainete vajadus suur. Ta on hea väetiste kasutaja, antakse nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi. Orgaanilised väetised lisaks toitainetele parandavad mulla füüsikalisi omadusi ja niiskusreziimi. Orgaanilised väetised antakse rasketel muldade sügisel, kergetel mudadel võib ka kevadel. Sõnnikut peaks olema vähemalt 40t/ha.
Eelvilja suhtes nõudlik ei ole. Parimaks on siiski põldhein või sööda juurvili. Päris hea saak ka suviteravilja järel, mitu aastat ühel kohal ei soovitata kasvatada, levivad haigused ja kahjurid. Kartulipõllu valikul lähtutakse selle kivisusest. Kartulil peab olema kivivaba pind. Kartul vajab sügavalt haritud, kobedat, õhurikast mulda, kus toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadel mullaharimisega ei tohi hilineda, sest muld kuivab kiiresti ja muutub panklikuks. Enne mahapanekut haritakse maad 12-17 cm sügavuselt. See ärritab ka umbrohtusid. Toitainete vajadus on suur ja ta on hea väetiste kasutaja. Antakse nii orgaanilist kui ka mineraal väetist. Lisaks toitainetele parandab mulla füüsikalisi omadusi ja niiskus resiimi. Suurendab mulla bioloogilist aktiivsust. Orgaanilisi väetiseid antakse rasketel muldadel sügisi, kergetel muldadel võib ka anda kevadel. Orgaanilise väetise kogus, vähemalt 40 t ha-le. Võib olla ka 60-80 t
lühendada. Kevadel on vaja ka künda. Selle tööga saab alustada siis, kui muld on niivõrd tahenenud, et kannab masinaid. Kamardunud aladel (rohumaad, söödipõllud, sügisel kündmata jäänud kõrrepõllud) on võimalik künniga alustada 7...12 päeva varem kui kamardumata aladel (rühvelviljapõllud). Kevadel küntud alasid ei tohi jätta pärast kündmist ootele. Kohe, juba kündmise päeval, tuleks mulda pindmiselt harida. Kui see jääb tegemata, siis on oht, et muld kuivab panklikuks, eriti keskmise ja raske lõimisega muldadel. Otstarbekas on kevadel künda atradega, mis on komplekteeritud tasandusrullidega. Kui see võimalus puudub, on vaja koheselt tihendada mulda rullidega või nugaäkkega. Kevad- ja sügiskünni võrdluskatsed on näidanud, et umbrohupuhastel põldudel ei ole künni ajal teraviljasaagikusele olulist mõju. Kümne aasta keskmisena on ekstensiivse kemiseerimise foonil (ilma