Lisage sõnadele õige omistusliide (NB – jälgige ka vokaal- harmooniat → millal –nsa, millal –nsä). hänen tyttäre……., meidän hotelli……., sinun kenkä……., minun miehe……., teidän johtaja……., minun koti……., heidän työ……., hänen poika……., sinun ammatti……., minun passi……., sinun lippu……., heidän polkupyörä……., hänen laukku……., heidän matka……., minun ajokortti……., hänen kynä……., teidän pankki……., hänen velje……., sinun hylly……, hänän henkilötieto……, minun hytti……, meidän kartano……, teidän järjestelmä……, hänen jäätelö……, sinun kännykkä……, teidän kohderyhmä……, meidän lento……, heidän lääkäri……, minun maku……, teidän palvelu……, heidän mönkijä……, hänen pihvi……, hänen pysäkki……, meidän toimisto…… . 6 KAS-KÜSIMUS
Kas te käite siin tihti? Olen toista kertaa Tallinnassa. Olen teist korda Tallinas. Puhutteko viroa? Kas te räägite eesti keelt? ...suomea. ...soome keelt? ...englantia. ...inglise keelt? ...venäjää. ...vene keelt? ...saksaa. ...saksa keelt? Puhun vähän englantia. Ma räägin natuke inglise keelt. En osaa viroa. Ma ei oska eesti keelt. Ymmärrättekö? Kas te saate minust aru? En ymmärrä. Ma ei saa aru. Anteeksi, kuinka? Kuidas, palun? Pankissa Missä on lähin pankki? Kus asub lähim pank? ...rahanvaihtopiste? ...valuutavahetuspunkt? Missä voin vaihtaa rahaa? Kus ma saan raha vahetada? Mikä on vaihtokurssi? Milline on vahetuskurss? Haluan isoja seteleitä. Soovin suuremaid rahatähti. Vaihdatteko tämän kolikoiksi? Kas te vahetate selle müntideks? Onko teillä euroja? Kas teil on eurosid? ...markkoja? ...markasid? ...kruunuja? ...kroone? Matkustaminen Missä ovat aikataulut? Kust ma leian sõiduplaanid? Missä on lipunmyynti? Kus on piletikassa?
seda Saksa sõjaväevõimude poolt Eesti- ja Liivimaa jaoks vastuvõetud seadused. Seetõttu jäidki rahandust reguleerima okupatsioonivalitsuse seadused ja määrused, mis kehtestasid Eestis 30. novembril 1918.a. markvääringu. Kuigi Eestis kehtestati markvääring, valitses riigis siiski maksevahenditest suur puudus. Leevendust ja abi otsiti mitmelt poolt Euroopast, kuid veel täiesti tunnustamata riigile ei tahetud abi osutada. Abipalvele reageeris ainult Soome Kansallis-Osake- Pankki juhataja, hilisem Soome president J. K Paasikivi. Ta oli mees, kes nii uskumatu, kui see ka poleks, riskis anda oma pangast lõunanaabritele 10 miljonit marka. Raha toodi sadamasse detsembril 1918.a. tavalisel lastekelgul kartulikotis. 30. novembril 1918 võttis Ajutine Valitsus vastuotsuse kehtestada riigi vääringuks Eesti mark. Esimene valuutareform: 1 mark = 100 penni. Eesti rahandus põhines sel ajal veel Saksa okupatsioonivõimude seadusel, mis kehtestas siin Saksa markvääringu. 14
palata tagasi tulla paljasjalkainen paljasjalgne paljon palju paljonko kui palju palmu palm palmupuu palmipuu Paltamo (paikan nimi) Paltamo (koha nimi) paluu tagasitulek palvella teenindada palvelupiste teeninduspunkt pankki pank pankkiautomaatti pangaautomaat pankkikortti pangakaart panna panna parantua paraneda paras parim paremmin paremini parempi parem pari paar Pariisi Pariis parveke rõdu
20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet. Nokia, Stora Enso Oyj, Fortum Power & Heat Oyj, UPM-Kymmene Corp., Outokumpu Oyj, Kesko Group, Outokumpu Oij, M-Real Oyj, Sampo, Metso Corp., Kone Corp, Metsa Serla Corp., Tamro Oyj, Huhtamaki Van Leer Oyj, Rautaruukki Oyj, Wartsila ex-Metra Oyj, Kemira, Partek, Elcoteq. (2) Erialalised Lennundus: Patria, Söök: Hartwall, Raisio, Transport: Valmet Automotive, Pangandus: Kansallis-Osake-Pankki, Leonia Bank, Sampo, Puidu ja paberi tööstus: Ahlstrom Group, Metsa Serla Corp., Metsaehallitus, M-Real Oyj, Stora Enso Oyj, UPM-Kymmene Corp., Joogid: Baltic Beverages Holdings, Kemikaalid: Kemira, Nokian Tyres Co, Wihura, Ehitus: Asfalttiliitto, Interasfaltti Oy / NCC Roads Oy, Lemminkäinen Oyj, Partek, Rudus Asfaltti Oy, SA-Capital Oy, Skanska Asfaltti Oy, Super Asfaltti Oy, Tieyhtio Nelostie Oy, Valtatie Oy, Jaemüük: Kesko Group, Segakontsern: Amer Group, Oy Rettig Ab,