Veinipudelitesse teen ka mahla ja sulgen õhukindlalt korgiga nagu päris veinipudelid. PLASTTAARA enamus läheb taaraautomaati ja ülejäänu kas lillepottideks, taimete ettekasvatamiseks, mehele garaazi pisividinate hoidmiseks jne. PABER JA PAPP munakarpidest teen nn. ,,süüteroose", millega läheb terve ahjutäis puid põlema kerge vaevaga. Muu paber ja papp läheb osaliselt ahju ja osaliselt meisterdamiseks. Paberist ja papist saab teha igasugu korvikesi ja kasutada neid panipaikadena. TEKSTIIL JA RIIDED nii palju kui võimalik anname ära ja kõik, mis enam sellises olukorras kasutatav ei ole, läheb ümberõmblemisele. Näiteks nukuriided, padjakatted, mänguasjad, pajalapid jne. Peale nende kasutan veel kõikvõimalike asju korduvalt. Ideid selleks leian enamasti eesti keelselt lehelt www.isetegija.net ja inglise keelselt lehelt www.cutoutandkeep.net. Põhjus miks taaskasutan on põhiliselt kokkuhoid ja isetegemise hobi
suhted (kaubeldi ehitusmaterjalide, metallide ja käsitööga), mis stimuleerisid regiooni majandust. Tell Hassuna Suurima populatsiooni ajal on elanud neil aladel koos umbes 500 inimest. Hooned olid ristkülikukujulised ja enamusel neist koosnes rohkem kui ühest ruumist. Majad ehitati peamiselt savitellistest. Põrandad olid kaetud krohviga ja seintesse olid ehitatud süvikud, mida kasutati riiulite ja panipaikadena. Hoonete vahele moodustusid aiad, mis olid piiratud kivimüüriga. Iseloomulikud olid ka väliahjud, kus valmistati süüa. Asula keskel paiknenud majad olid teistest suuremad, kuni kolmekordsed ning koosnesid neljakandilistest väiksematest ruumidest. Arvatavasti olid hooned ehitatud ka mingil teisel eesmärgil kui pelgalt elumajadeks. Tell Hassunas oli iseloomulik keraamika. Nimelt kasutati kreemja põhjaga saviesemetel punast värvi.
Majad paiknesid tihedalt üksteise lähedal, ent igaühel neist olid oma välisseinad. Majade katused olid lamedad, seinad tugevad. Tihe ehitus ja tänavateta planeering oli kaitseotstarbeline, majadesse saadi lamedate katuste kaudu. Katustel käis arvatavasti ka igapäevaelu. Hoonetel olid küll ka väikesed uksed, ent neist sisenesid arvatavasti väiksemad koduloomad. Elumajadel oli sees keskel suur tuba koos kahe väiksema kõrvalruumiga, mida kasutati panipaikadena. Majade sees olid välja ehitatud magamislavatsid ja pingid. Hooneid köeti pliitide või ahjudega. Eluhoonetest on leitud savikujukesi ja maalingute jälgi seintel. Osad hooned olid ilmselt kultusliku otstarbega, nende seinu on kaunistatud maalingute ja reljeefidega. Neist hoonetest on ka leitud luust ja savist kujukesi (härjad, naised). Neil naisekujukestel selgesti kujutatud ka nägu. Sageli viljakuseteema. Majaseinu on kaunistatud härjasarvedega. Çatal Hüyükis maeti elamutesse
2.5.3.2 Lahtikaevatud vundamentide uuringu tulemused Uuritud Tallinnas asuvatel puitkorterelamutel olid paekivi ja lubimördiga laotud lintvundamendid. Soklikorruse maapinnast väljaulatuv fassaadiosa ja keldrikorruse ruumide seinad on seestpoolt algselt krohvitud lubi- või lubitsementkrohviga. Keldrikorruse ruumide põrandad on valatud betoonist. Mõõdistused tehti uuringu prototüüpideks võetud kahes kütmata keldrikorruse ruumides Tallinnas, kus ruume kasutati panipaikadena, tehniliste ruumidena, ja ühes köetava keldrikorruse ruumides, mis oli välja ehitatud olmeruumideks . Keldriseinte niiskussisalduse mõõtmistel kasutati andurit Moist-P nr 0948, mõõtesügavus 0…30 cm. Mõõtmismeetod mõõdab kuni 0…300 mm sügavusel seinapinnas oleva niiskusetaseme. Kuna seina väljakuivamine toimub mõõdetud siseruumi piirkonnas ruumi poole, siis võib eeldada, et seina sisepinna mõõtmistulemused on varuga madalama niiskusetaseme poole. Ruumide 1 (vt. Joonis 2
annaabi.ee 
