Netotulud välismaalt Y tootmisfunktsioon __________________________________________________ C tarbimiskulutused RPP = RKP amortisatsioon G avaliku sektori kulutused RPP rahvamajanduse puhasprodukt I investeeringud SKP deflaator = nominaalne SKP( jooksevhindades) AKTIVA PASSIVA 100 1. Pangareservid (R) 1. Erasektori nõudehoiused reaalne SKP ( püsihindades) - sularaha kassas (D) (Paasche indeks muutuva ostukorviga hinnaindeks) - deposiit keskpangas 2. Säästu- ja tähtajalised SKP deflaator üldine hinnaindeks 2. Väljaantud laenud hoiused Nominaalne SKP inflatsiooniga korrigeerimata 3. Investeeringud 3
d. on tegemist kõige ülaltooduga. _c__ 9. Kes saab kasu tõusvatest hindadest kõige rohkem? a. Kindla sissetulekuga inimesed. b. Obligatsioonide omanikud. c. Laenuvõtjad. d. Laenuandjad. __b_10. Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? a. Rahaasutused osutavad teenuseid kasu saamise eesmärgil. b. Pangad hoiavad hoiuseid üksnes nende ohutuse tagamiseks. c. Pangalaenud on rahamassi täiendus. d. Rahaasutuste keskne funktsioon on laenu andmine laenuvõtjatele. _d__ 11. Pangareservid on a. summad, mida pangad laenavad teistele pankadele. b. summad, mis on tuleviku investeeringute tarvis kõrvale pandud. c. klientide tähtajaliste hoiuste kogusumma. d. tähtsajaliste hoiuste protsent, mille pank peab kõrvale panema. __c_ 12. Maksimaalne rahasumma, mida kommertspangad võivad luua, sõltub nõudmisest laenude järele ja a. sularahakogusest. b. ülemääraste reservide kogusest. c. kulla- ja hõbedavarudest. d. Keskpanga poolt emiteeritud rahatähtede hulgast.
sularaharingluse korraldamine; muud teenused. Keskpanga kontrollivahendid ja rahapoliitilised eesmärgid {KP OSTAB/MÜÜB BONDE} * VABATURU OPERATSIOONID * REAALSE SKT * DISKONTOMÄÄR • RAHAPAKKUMINE KASV * KOHUSTUSLIK • LAENUPROTSENT * STABIILSED RESERVIMÄÄR HINNAD • PANGARESERVID * OPERATSIOONID * MADAL • KURSS TÖÖPUUDUS VÄLISTURUL {KP OSTAB/MÜÜB VALUUTAT} KONTROLLIVAHENDID VAHETU EESMÄRK KAUGEM EESMÄRK ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Joonis. Eesti Panga eesmärgid ja rahapoliitilised vahendid
205)raha väärtus võib suureneda või väheneda. 206)Raha ostujõud väheneb inflatsiooni käigus. 207)Kõige rohkem kahjustaks hinnatõus ja inflatsioon kindla sissetulekuga inimesi. 208)Kui nõudlus kasvab kiiremini kui tööstuse võime seda nõudlust rahuldada,siis hinnad tõusevad. 209)Kasu saavad tõusvatest hindadest kõige rohkem laenuvõtjad. 210)Missugune väide rahaasutuste kohta ei ole õige? V: Pangad hoiavad hoiuseid üksnes nende ohutuse tagamiseks. 211)Pangareservid on tähtsajaliste hoiuste protsent,mille pank peab kõrvale panema. 212)Maksimaalne rahasumma,mida kommertspangad võivad luua,sõltub nõudmisest laenude järele ja kulla-ja hõbedavarudest. 213)Tiina Tarvas sai maavalitsuses oma töö eest 1000 kr.Ta hoiustas selle summa kommertspangas.Nõutav reserv oli sel ajal 20%. Missugune oli maksimaalne rahasumma, mida oli võimalik luua Tiina hoiusest selle liikumisel läbi pangandussüsteemi? V: 5000 kr
Commercial banks sularaha currency pangadeposiidid Bank deposits Nõudmiseni Current bank deposits pangadeposiidid Tähtajalised Time bank deposits pangadeposiidid rahaagregaadid Money aggregates Quasi raha Near money rahamass Money stock Panga reservid Bank reserves Kohustuslikud Required bank reserves pangareservid ülejääk excess bank reserves Tegelikud PR Actual bank reserves Kohustusliku reservi määr Required reserve ratio baasraha Monetary base Raha Money supply Deposiitide multiplikaator Deposit multiplier Raha multiplikaator Money multiplier Raha nõudlus Demand for money tehingumotiiv Transactions motive ettevaatusmotiiv Precautionary motive
Novembris 1933 seoti kroon taas Inglise naelaga (1 nael = 18,35 kr.). [4] Järgnenud aastail suutis Eesti Pank hoida krooni kursi stabiilsena, mis kindlustas panga kui institutsiooni autoriteedi ühiskonnas. Paranes valuutabilanss, kasvas sularaharinglus, nõudmiseni hoiuste mass ja laenuportfell. Eesti Pank jätkas ka aktiivset tegevust laenuturul, pakkudes muude pankadega võrreldes suhteliselt odavaid krediite. Vaatamata negatiivsele väliskaubandusbilansile kasvasid pangareservid 19,7 mln. kroonilt (1932) rohkem kui 60 mln. kroonini (1939) ning pangatähtede emissiooni tagatus kulla- ja välisrahareservidega tõusis üle 100%.[4] Devalvatsioon ja välisturgudel paranenud konjunktuur mõjusid riigi tootmis- ja eksporttegevusele ergutavalt ning 1934. a. alanud majanduslik elavnemine jätkus aasta- aastalt kiirenevas tempos. Raha stabiilsus, korralikult toimiv rahasüsteem ning krediidiasutuste tõrgeteta töö tagasid rahva usalduse ja jätkuva säästutegevuse, andes
annaabi.ee 
