NSV Liidu Riigipanka. Eesti NSV-s oli keskseks pangaasutuseks NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik Kontor, kes allus otseselt NSV Liidu Riigipangale. Riigipanga Kontori ülesanneteks olid: 1.analüüsida vabariigi rahakäibe seisundit, korraldada rahakäivet ja kassaplaani täitmist ning esitada selle aruandeid ja analüüse Keskpangale Moskvasse; 2.kõigi vabariigi ettevõtete, asutuste ja ühiskondlike organisatsioonide, vaatamata nende alluvusele, pangaoperatsioonide teostamine ja lühiajaliste laenude andmine. Sellega erines Eesti NSV-s töötanud Riigipanga Vabariikliku Kontori tegevus suuresti praeguse Eesti Panga tööst. Sageli püüdis NSV Liidu Riigipank oma juhenditega ette kirjutada, milleks võib eelarvelisi assigneeringuid kasutada. Eriti jõhkralt piirati vahendite kasutamist kultuuri-, hariduse- ja tervishoiuasutustes. Ainult Vabariigi Valitsuse oskusliku eelarvevahendite manööverdamisega saadi tagada nende asutuste normaalne töö.
· aastaaruande koostamine · töötajate isikukonto kaartide täitmine (palgaarvestuseks kasutatakse ettevõttes programmi MeritPalk) · töötajate haiguslehtede ja ravikindlustuskaitse dokumentatsiooni edastamine Haigekassale · aruandluste koostamine ja esitamine · dokumentide vormistamine (näiteks ostu/müügiarved) · kliendisuhete hoidmine ja arendamine · maksude arvestuse teostamine · palgaarvestus · pangaoperatsioonide teostamine · raamatupidamisaruannete tähtaegne koostamine · riikliku aruandluse nõuetekohane korraldamine · suhtlemine maksuametiga · · Tööülesannete täitmisega ettevõttes raskusi ei tekkinud, ning seda eelkõige tänu arvuti kasutamise oskusele ning kindlasti ka tänu eelnevale töökogemusele. Olin ettevõttes juba usalduse saavutanud ning ka koostöö sujus väga ladusalt. Pearaamatupidaja oli alati
läbi selle kliendi rahulolu kasvatamine; panga kontorisse sisenevate kleitide tervitamine, pikema ooteaja korral ajaveetmisvõimaluste pakkumine (Ajalehed, vesi, kohv, jne); klientide aktiivne abistamine, küsimuste ja probleemide lahenduste leidmine, suunamine õige teenindaja juurde või pangaautomaate kasutama, vajadusel 8 pangaoperatsioonide teostamine lähtuvalt kliendi soovist ning vastavalt kehtivale protseduurireeglitele; klientide nõustamisaegade broneerimine tellerite ja spetsialistide juurde; klientide juhendamine elektrooniliste kanalite (Internetipank, M-makse...) kasutamisel; ID-karti kui autentimisvahendi kasutamise õpetamine klientidele internetipanka logimiseks; kampaaniate tutvustus ja materjalide jagamine ootavate klientide hulgas; kontori üldtelefonile vastamine;
panka viimiseks ja toomiseks veoki ja julgeoleku (50 000.- saatja). Võib kasutada sularahakeskuse teenust raha veol panka. Raamatupidajad jt. töötajad kellel on allakirjutamisõigus ei tohi olla kassapidajad. Suuremas ettevõttes raamatupidajad ja kassapidajad ei tohi olla ühes isikus. Pangast saab tehinguid teha ettevõtte poolt määratud isik. 13. Pankades hoitava raha arvestus. Arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade ja arvelduskontode lõikes. Pangaoperatsioonide teostamisel kasutatakse pankade jaoks üldkehtivaid dokumente (paberkandjad, elektroonilised). Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites. Valuutakontode jäägid arvestatakse raamatupidamises EEK-idesse ümberhinnatult bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Valuutakursi muutused kantakse fin kulude või fin tulude kontole
annaabi.ee 
