4. Koostada Eesti maksebilanss. Pangasüsteem Eestis nagu kõikjal mujal tsiviliseeritud maailmas on kaheastmeline pangasüsteem. Esimesel astmel keskpank (Eestis Eesti Pank), teisel astmel krediidiasutused, sealhulgas kommertspangad: nt Hansapank, Ühispank, Krediidipank jne). Esimesel astmel kantakse hoolt hinnastabiilsuse eest ja juhitakse mitmesuguste instrumentide abil raha hulka, mis läheb ringlusse kommertspankade kaudu. Teisel astmel tegeldakse pangaklientide teenindamisega. Pangateenused võib jagada 4 suurde rühma: hoiuteenused, laenuteenused, arveldusteenused ja lisateenused. Eesti Pangal puuduvad muud kliendid peale kommertspankade. Eesti Panga poolt kommertspankadele makstavaks reserviintressimääraks ja hoiustamise püsivõimaluse intressimääraks on aruandekuu viimasel pangapäeval kehtinud Euroopa Keskpanga deposiidiintressimäär. Finantsturgudele ei kehtesta Eesti Pank ühtegi protsenti.
Kasumiosaluse protsent või määr võib fondide kasutajatele olla kaks kolmandikku ja andjatele üks kolmandik. Pangad saavad seega kolmandiku tegelike investorite teenitud kasumist. Samamoodi saavad hoiustajad kolmandiku osast, mille pangad on vastu võtnud. See kehtib panga peamistele kasumi teenimise tegevustele. See kokkulepe võib esmapilgul näida keerukas, kuid muutub aja jooksul mehaaniliseks ja rutiinseks. (Ahmad 1980:55) Mis puutub pangaklientide poolt nõutud väga lühiajalistesse laenudesse, siis intressivabas panganduses tehakse need kättesaadavaks vabadest fondidest kommertspanga jooksevkontos. Väga lühiajalistelt laenudelt, mille periood ei ole pikem kui üks kuu intressi ei nõuta. Pangad aga saavad laenuvõtjatelt tegevuskulude ja asjakohaste üldkulude katteks nõuda teenustasu. Ühe kuu kuni aasta pikkuse perioodi puhul on kaks võimalust. Kasumi jagamise alusena võib
üldise majanduskeskkonna viimine Euroopa Liidu riikide tasemele." (Erilaid, Postimees 2000, lk. 9). 2.3. Eesti Pank Riikide keskpangad kui omaette institutsioonid on aegade jooksul välja kujunenud vajadusest reguleerida ja korrastada raharinglust ning pankadevahelisi laenusuhteid. Kaks kõige tähtsamat keskpanga funktsiooni on raha pakkumise kontrollimine ning pangasüsteemi stabiilsuse tagamine. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank pangajärelvalvet ja pangaklientide hoiuste kaitset. Kui pangajärelvalve on enamikus riikides keskpanga ülesanne, siis hoiuste kaitse on tihti usaldatud keskpangast eraldi seisva organisatsiooni hooleks. Rahapoliitika elluviimisel on keskpank valitsusest kas sõltuv või sõltumatu. Viimastel aastatel on paljud majandusteadlased jõudnud järeldusele, et mida vähem on keskpangal funktsioone ning mida selgemalt on need piiritletud, seda efektiivsemalt keskpank tegutseb
toonud selle, et riikide seadusandlus on muudetud selliselt, kus keskpanga rahapolitiikiale on antud suurem sõltumatus. Sellist suunda rakendatakse ka Eestis. Keskpanga iseseisvusega on seotud kui valitsuse keskpanga või valitsus pangaroll. Paljudes riikides sellist funktsiooni KP –del pole ning valitsus korraldab oma rahaasju läbi kommertspankade või selleks moodustatud eraldi pangaastutste kaudu. Pangasüsteemi stabiilsuse tagamiseks teostab keskpank pangajärelvalvet ning pangaklientide hoiuste kaitset. Panga järelevalve võib olla organiseeritud erineval viisil, seda võib teostada keskpank, kuid selleks võib asutada ka eraldi institutsiooni, milleks Eestis on finantsispektsioon. Hoiustajate turvalisuse kaitseks on tavaliselt moodustatud eraldi seise institutisoon ja Eestis on selleks Tagatisfond. Kuna ajaloos oli perioode, kui keskpangale oli pandud väga erinevaid ülesandeid ja kohustusi, siis nähti, et panga liigne koormamine võib kahjustada keskpanga mainet
annaabi.ee 
