Keinsism väidab, et turumajanduse tingimustes on vajalik ulatuslik riiklik sekkumine tööpuuduse ja kriiside vältimiseks, et täita turumehhanismides paratamatult esinevaid lünki. Ta oli seisukohal , et valitsused peavad raha kokku hoidma siis, kui ettevõtjad ja tarbijad kulutavad ning kulutama siis, kui kõik teised peavad kokku hoidma. Stagnatsiooni ja kriiside ületamiseks soovitas ta riikidele sellist rahapoliitikat, mis soodustab investeerimist. Investeeritakse aga siis kui pangahoiustelt saadav intress jääb väiksemaks kui uute investeeringutega saadav tulu. Ta soovitas ka kontrollitavat inflatsiooni, mis pidi stimuleerima tarbimist, sest pidevalt väärtust kaotavat raha pole mõtet hoida. Lisaks rahapoliitilistele meetmetele soovitas Keynes sekkuda majanduse toimimisse ka riigieelarvest või välislaenudest finantseeritavate programmide kaudu. Eriti oluliseks pidas ta tööhõive suurendamise ja inimeste tuluerinevuste vähendamise programme. 4
kulutusi ei ole, kuid kaardiga makstes on teenustasu/ülekande tasu vms ja kaardil on kuutasu. Seega jah, sularaha kõige likviidsem, kuid osad alternatiivrahad võistlevad sellega väga lähedalt. RAHA LOOMINE JA MÕÕTMINE Raha ringluse stabiilsuse eest vastutab keskpank (see on tema üks põhifunktsioone). Samas on teada, et suurem osa majandustehingutest tänapäeval toimub ülekannetega mitte sularahas. Seega on selliste tehingute allikaks erinevad pangahoiused/pangakontod. Pangahoiustelt tehtavaid tehinguid aga keskpank otseselt ei kontrolli. Sularahas toimuvad tehingud on tänapäeval väiksemas mahus võrreldes ülakande rahaga. Kuna keskpank vastutab raha emissiooni eest, siis peab ta ringluses olevat raha massi mõõtma ja arvestama ühiskonna ja majanduse raha nõudlust. Kuni 19. sajandi alguseni kasutati ringluses valdavalt sularaha. Kuid siis hakkas suurenema ülekande raha osakaal. Põhjus on selles, et kommertspangad mõjutavad ringluses olevat raha
Liites kokku eelpool toodud kulutused, saadakse SKP kulumeetodil, ehk kogukulutused: SKP = C + I + G + (X - M) Sissetulekute meetod ehk tulu meetod Sissetulekute meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga tootmisteguri omamisel ja kasutamisel saadakse sellest tulu ehk sissetulekut. Sissetulekud võivad olla järgmised: · Palgad, see on tasu tööjõu müümisest (teenuse osutamine) · Rent, see on tasu maa ja maavarade kasutamise eest · Intressid, see on intressitulu pangahoiustelt, ettevõtte laenudelt ja muud investeeringutulud · Kasum, on see osa, mis jääb järele, kui kaupade ja teenuste koguväärtusest kõik eelnimetatud tulud on maha arvestatud. Kasum on ettevõtte omanike tulu. Et arvestamine oleks arusaadavam, jaotatakse kogu kasum kahte ossa: korporatsioonide 2 (aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud)
*kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid, *kodumajapidamised, *muu maailm. 3.2.Sissetulekute meetod ehk tulu meetod Sissetulekute meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga tootmisteguri omamisel ja kasutamisel saadakse sellest tulu ehk sissetulekut. Sissetulekud võivad olla järgmised: Palgad, see on tasu tööjõu müümisest (teenuse osutamine) Rent, see on tasu maa ja maavarade kasutamise eest Intressid, see on intressitulu pangahoiustelt, ettevõtte laenudelt ja muud investeeringutulud Kasum, see on see osa , mis jääb järele, kui kaupade ja teenuste koguväärtusest kõik eelnimetatud tulud on maha arvestatud. Kasum on ettevõtte omanike tulu. Et arvestamine oleks arusaadavam, jaotatakse kogu kasum kahte ossa: korporatsioonide (aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks.
annaabi.ee 
