Kui paneeli laius ei sobi, siis on võimalik paneeli pikkupidi ka lõigata. Paneel lõigatakse läbi õõnte kohalt ±25mm. Nii EP- kui ka TAM-paneele võib lõigata otsast nurga all. Lõikenurk = 60º...90º. Õõnsustega risti võib avasid teha vabalt valitud kohta. Avasid võib olla kõige rohkem 3 tk samas ristlõikes. Avade suurim mõõt sõltub kasutatavast paneeli tüübist. Paneelidesse võib lõigata suuri avasid. Need avad tehakse tavaliselt juba tehases. Lõigatavate avade mõõtmed sõltuvad paneeli pikkusest ja paneelile langevast koormusest. Õõnespaneelid paigaldatakse kas segukihile (klass B 15) või neopreenkummist elastsetele patjadele. Paneelid peavad tellis- ja plokkseintele toetuma vähemalt 120 mm, raudbetoonseintele ning raudbetoon- ja terastaladele vähemalt 65 mm. Kõrvutiasetsevad
Liimitud õhukeseseinalised talad sille kuni 18 m OSB- või vineerseina ja laudvöödega saadakse ökonoomne talakonstruktsioon. Tala vineerseina paksus võetakse vähemalt 10 mm ja vöölauad paksusega 4,0 cm. Talad võib konstrueerida kas I- või karpristlõikega Tala seina jäikus tagatakse laudadest ribidega. Jäikusribid asetatakse I-ristlõikega taladel kahel pool seina ning karpristlõike puhul kahe seina vineertahvlite vahele. Äärmistesse paneelidesse asetatakse täiendavad ribid. Armeeritud liimpuittalad Epoksüüdsideainete baasil valmistatud segude hea nakkumine nii puidu kui terasega võimaldab talade piiratud kõrguse puhul suurendada nende kandevõimet ja deformatsiooniomadusi terasvarrastega (ka klaasplastvarrastega) armeerimise teel. Jätkuvtalad silded kuni 25 m Mitmeavalised ehk jätkuvatalad vôimaldavad materjali ökonoomsemalt ära kasutada. Mitme
22 cm paksuste paneelide maksimaalne sille on 8 m, 26,5 cm paksustel 10 m. Toodetakse ka 40 cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standardlaius on 120 cm. Tänu selliste suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. Vajaduse korral võib paneeli otsa viltu lõigata, st. maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne. Paneelidesse saab teha avasid torude ja korstnate läbilaskmiseks. Raudbetoonpaneelid sobivad eeskätt lihtsakujuliste, nelinurksete hoonete lagedeks. Avad torustike läbilaskmiseks puuritakse paneelidesse pärast nende paigaldamist. Avad paigutatakse paneeliõõnte kohale, sellega välditakse ühtlasi paneelide töötava terassarruse vigastamine. Elektrijuhtmed paigutatakse kas paneeliõõntesse või põrandakonstruktsiooni sisse. Kohtraudbetoonist vahelaed Kohtbetoonist ehk nn
betoonist sisekoor, paksusega 180 mm Sise- ja väliskoore pinnaviimistlus tehakse vastavalt arhitektuuriprojektile. Nähtavale jäävad servad faasitakse 10x10 mm. Seinapaneelid on ennastkandvad. Seinapaneelid ühendatakse postide külge poltidega. 4.6 Õõnespaneelid Kasutatakse õõnespaneele paksusega 220 mm. Paneelid ühendatakse omavahel vuukide armeerimise ja ringsarrusega ühtseks horisontaalsuunaliselt töötavaks tervikuks. Sarruse ankurdamiseks nähakse vajadusel ette teha paneelidesse väljalõikeid. Vuugid monolitiseeritakse. Pingevardad projekteeritakse valmistaja tehases selliselt, et eeltõusud oleks võimalikult väikesed. Paneelidele tehakse pealevalu toepiirkonnas. Pealevalu armeeritakse vastavalt arvutustele. Õõnespaneelide õõntes peavad olema korgid, mille paigaldussügavus võrdub arvutusliku toepikkusega. Tehases tuleb paneeliõõntesse teha avad võimaliku sadevee väljajuhtimiseks. Avad peavad olema ainult alapinnas, igas õõnes ja mitte
terase korrosiooni. Tähtsamad kipstooted on järgmised: Vaheseinaplaadid. Neid saab kasutada kuivades ja normaalniiskusega ruumides. Neist tehakse mittekandvaid vaheseinu. Vaheseinapaneelid. Neid on Eestis tehtud kipsist, saepurust ja liivast. Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks. Paneelid on servadest ümbritsetud puitraamiga, mis tugevdab paneeli. Raami kaudu saab ka paneeli kandeseinte külge kinnitada. Ukseavad on paneelidesse juba sisse jäetud. Kipsplaadid. Need on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindlikkuse. Eestis kipsplaate ei toodeta. 156 Tuntumad plaadid on Gyproc, Danogips, Norgips jt. Kipsplaate kasutatakse: siseseinte katteks, lagede katteks, kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena.
annaabi.ee 
