Yersinia Pestis. Nime on saanud bakter oma avastaja Alexandre Yersini järgi, kes selle 1894. aastal avastas ja vastuseerumi välja töötas. Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad. Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas. Muhkkatku nakatumisel tursuvad tugevalt lümfisõlmed ning need muutuvad valulikuks. Muhud tekivad tavaliselt kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne
Katk on kergesti leviv nakkushaigus. Katku tekitajaks on bakter Yersinia pestis. Katku nimetatakse Yersinia pestis 200x ka mustaks suurendusega. surmaks. Läbi sajandite on katk põhjustanud vähemalt 3 pandeemiat. Viimane pandeemia leidis aset 1855. aastal Hiinas. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katku levik 14. sajandil Euroopas Lümfisõlmed tursuvad ja muutuvad valulikuks. Muhud tekivad kubemes, kaenla all ja kaelal. Tekivad palavikulised külmavärinad, peavalu ja väsimustunne. Muhkkatku põdeja muhud Ravimi puudumisel sureb 60% muhkkatku
Suud puhtaks "Kas kanda maski?" 1) Viiruse ohuga peaks riik sätestama ranged reeglid maski kandmisesse ja need peaksid olema kohustuslikud. 2) Maski kandmine võib olla sotsiaalne norm, sest see kaitseb tervist ja seda peaks kandma isegi kui ei olda haige, et seada turvalisemasse olukorda nii ennast kui ka teisi. 3) Poodides ja bussides on kõige suurem võimalus saada nakkus, seetõttu peaks olema nendes kohtades kohustuslik maski kandmine. 4) Mask võib kaista nii kandjat ja ümber olevaid inimesi, kuid maski kandmist ei peeta oluliseks, vaid hoopis kahe meetrist distantsi ja kätepuhastamist. Maskil on efektiivne ainult siis kui järgid kõike reegleid, mis sellega tulenevad. 5) Meditsiiniline mask kestab umbes 3h ja seda peab vahetama. Riidest tehtud maskid on küll tõhusad aga need ei ole nii kaitsvad kui meditsiinilised maskid. Ühiskonnas on palju abi maski kandmisest ja sellest võib saada uus sotsiaalne nor...
sajandil kiiresti linnast linna, kus kõige ebatervislikumad kohad tol ajal olid prahi ja jäätmetega reostatud tänavad. Kokku tappis katk Euroopas üle 50 miljoni inimese ja Aasias veelgi rohkem.Katku levitavad närilised, eriti rotid ja ümisejad. Neil parasiitidena elavad kirbud nakatavad inimesi. Katku võivad nakatuda ka jänesed, oravad, kassid ja koerad. Läbi sajandite on katku tagajärjel surnud enam kui 200 miljonit inimest ning see on põhjustanud vähemalt kolm pandeemiat, millest viimane leidis aset 1855. aastal Hiinas. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. Katk jõudis Euroopasse 1347. aastal Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast. 1348 jõudis katk Londoni ja Pariisi ning 1349 Skandinaaviasse ja Venemaale. Tänapäeval on katku levik kontrolli all ning Euroopa närilised katkubaktereid ei levita, kuid mujal maailmas registreeritakse igal aastal 2000 katku haigestumise juhtu, peamiselt Aasias ja Aafrikas
inimestele Kardeti viirustevahelist rekombineerumist – uus tüüp, mille vastu puudub täielikult immuunsus Gripi pandeemia – Hispaania gripp 1918, suri 40 miljonit inimest H1N1 tüvi – seaviirus (swine flu, swine influenza), “uut tüüpi” viirus RNA segmendid on segunenud Segunenud segmendid on pärit erinevatelt gripiviirustelt (kahelt seaviiruselt, inimese viiruselt ja linnuviiruselt) Hakkas levima Mehhikos Kandub inimeselt inimesele Kardeti pandeemiat Gripiviirus Pinnavalgud hemaglutiniin (H) ja neuraminidaas (N) muteeruvad kiiresti Linnugripp H5N1 kandub lindudelt inimestele Kardetakse viirustevahelist rekombineerumist – uus tüüp, mille vastu puudub täielikult immuunsus Gripi pandeemia – Hispaania gripp 1918, suri 40 miljonit inimest PB1 – viiruse polümeraas Retroviirused RNA genoomilt sünteesitakse pöördtranskriptaasi (revertaasi) abil DNA, mis integreerub raku genoomi
β-hemolüütiline. Epidemioloogia. B. anthracis infitseerib peamiselt herbivoore, inimesed on juhuslikud peremehed. Valdab piirkondades, kus loomi ei vaktsineerita. Riskipopulatsioon on saastunud pinnasega või vaktsineerimata loomadega piirkonnas elavad inimesed, inimesed, kes töötlevad endeemilistest piirkondadest toodud loommaterjali, infektsioossetele aerosoolidele eksponeeritud. Antibiootikumid töötavad tema suhtes suurepäraselt, pandeemiat karta ei tasu. B. cereus esineb kõikjal maailma muldades. Risk kõrgem saastunud toidu tarbimisel, penetreerivate vigastuste korral, intravenoosseid süsteid saavad pt-d. Virulentsus. B. anthracis • Virulentsetel tüvedel on polüpeptiidne kihn: antigagotsütaarne, nekroosi, pustula malignat põhjustav • Virulentsed tüved toodavad eksotoksiine: moodustuvad ödeemitoksiin (kaitsev antigeen + ödeemifaktor) ja letaalne toksiin (kaitsev antigeen + letaalne faktor)
Klebsiella rakkudel on ka paks kapsel. See oli esimene virulentsusfaktor, mis Klebsiellal avastati. Klebsiella on ka üks kõige resistentsem bakter AB suhtes, keda seni tuntakse. *Yersinia. Siia kuuluvad 3 olulist patogeeni: Y. pseudotuberculosis, Y. enterocolitica ja Y. pestis. Avastasid Kitasato ja Yersin 1894. a. Yersin nimetas ta oma õpetaja Pasteuri auks Pasteurella pestis'eks. Esimesed kirjalikud andmed katku kohta olid piiblis (ca. 1320 a ekr.). maailmas on olnud 3 katku pandeemiat, suurim oli 14. sajandil Euroopas. Eestis esines katku viimati Põhjasõja ajal 1710-1712. Katku esineb mitmetes riikides ka praegu. Euroopas ja Austraalias pole viimasel 10 aastal katku esinenud. Muhkkatk ja kopsukatk. Peamine looduslik reservuaar on närilised. Haigestunud rotid on eriti ohtliku, kuna nad liiguvad seal, kus inimesed elavad. Osa nakatunud rotte sureb, aga osa ei sure ja võib jääda kroonilisteks kandjateks. Inimene nakatub kirpude
annaabi.ee 
