7) rannarohumaad Arurohumaade klassi kuuluvate tüübirühmade (loorohumaad, sürjarohumaad, pärisarurohumaad, nõmmerohumaad, palurohumaad) lühike iseloomustus keskkonnast ja elustikust lähtuvalt. Pärandkooslused. Arurohumaade mõiste ja tüübirühmad Oluline: puudub turbakiht •Karbonaadirikkal lähtekivimil: loorohumaade tüübirühm sürjarohumaade tüübirühm pärisarurohumaade tüübirühm •Karbonaadivaesel lähtekivimil palurohumaade tüübirühm nõmmerohumaade tüübirühm 1) loorohumaade tüübirühm ( ka loopealsed e. alvarid) Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)] cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi Alvar – rootsi k., K. Linné uuris 1741 Oluline: puudeta, põõsarinde katvus < 30 % Peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran enamasti sekundaarsed, harva primaarsed
Palurohumaad Kujunenud palu-, harvem laanemetsade asemele, enamasti on neid alasid varem kasutatud põlluna. Suhteliselt viljakamatel saviliiv- või liivmuldadel, kus sügavamal kui 1 m lasub liivsavi. Asuvad sagedamini lamedatel kühmudel või künnistel. Mullad happelised, võivad harva olla pisut gleistunud. Levinud väikestel aladel Kagu-Eestis, Kesk-Eestis, sagedamini on sellised alad põllustatud. Kasutatakse enamasti karjamaana. Saagikus on madal ja seetõttu on palurohumaade majanduslik väärtus ka väikene. Palurohumaad jaotatakse kuivadeks ja niisketeks. Kuivad palurohumaadel on sagedamad taimekooslused lamba-aruheina jussheina, hariliku kasteheina punase aruheina, maarjaheina ning võnkvarre kooslused. Niisked palurohumaad on levinud gleistunud (pseudoleetunud) kahkjatel muldadel. Sagedamini leidub hirsstarna hariliku tarna ning tedremarana luht- kastevarre kooslust. Moodustavad ülemineku palu- ja soostunud rohumaade vahel. Pärisarurohumaad
1.4.1. kuiva nõmmerohumaa kkt.- rannikuluidetel, mere- või järvetasandikel. Põhjavesi sügaval, sademetevaesel perioodil kuivavad mulla ülemised horisondid läbi. Rohustu on hõre ja tallamisõrn. 1.4.2. niiske nõmmerohumaa kkt.- laugetes nõgudes, rabade äärealadel. Põhjavee tase suhteliselt kõrge (võib tekkida rabastumine). 1.5. Palurohumaade tüübirühm- kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest. Levinud kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Kooslused on võrdlemisi liigivaesed. 1.5.1. kuiva palurohumaa kkt.- tekkinud pohlapaludest, keskmise viljakusega, mulla ülakiht on perioodiliselt kuiv. Lagedad või üksikute puudega. 1.5.2. niiske palurohumaa kkt.- muld on enamasti ülaveest küllastunud. Puurindes
toitainetevaesemad (heinamaad !)- heina äravedu: toitainete vähenemine, mulla vaesumine. 2.2. Arurohumaade klassi kuuluvate tüübirühmade (loorohumaad, sürjarohumaad, pärisarurohumaad, nõmmerohumaad, palurohumaad) lühike iseloomustus keskkonnast ja elustikust lähtuvalt. Oluline: puudub turbakiht. Karbonaadirikkal lähtekivimil: 1) loorohumaade tüübirühm; 2)sürjarohumaade tüübirühm; 3) pärisarurohumaade tüübirühm. Karbonaadivaesel lähtekivimil: 1) palurohumaade tüübirühm. 2) nõmmerohumaade tüübirühm. Loorohumaad: Loopealsed e. alvarid on õhukesega mullaga [0-20 (30)]cm lubjarikkad rohumaad, mille mulla lähtekivimiks on ordoviitsiumi või siluri paekivi. Oluline: puudeta, põõsarinde katvus 30 %; peamised põõsad: kadakas, põõsasmaran. Kibuvitsa liigid, tuhkpuu liigid, harilik kuslapuu, harilik sarapuu. Enamasti sekundaarsed (inimtegevuse tulemusena), harva primaarsed. Tekkinud
annaabi.ee 
