Viljandi linna pindala on Pindala: 14,57 km² ja 19 100 elanikku. Neist suurem osa eestlased, väiksem osa venelasi, soomlasi, lätlasi, valgevenelasi jt. Abja-Paluoja: on vallasisene linn Viljandi maakonnas Abja vallas. Abjat mainiti esimest korda 1504. aastal. Abja asula tekkis 1895. aastal ehitatud Mõisaküla - Viljandi kitsarööpmelise raudteejaama juurde. Oma nime sai ta läheduses oleva Abja mõisa ning Pärnu - Valga maantee ääres oleva Paluoja maanteekõrtsi järgi. Abja-Paluojas on 1240. elanikku. Mõisaküla: on Viljandi maakonnas asuv linn, mis asetseb lõunas Läti piiriga. Linnaõigused sai ta alles 1. mail 1938. aastal. Mõisaküla tekkis tänu raudteele. Nüüdseks on rongiliiklus ja tööstus kõvasti kahanenud, siis tänu sellele on ka linnas elanike arv kahanenud. Hetkel elab Mõisakülas 912. elanikku. Karksi-Nuia: asub Läti piiri lähedal. Karksi-Nuia sai linnaks 1993. aastal. Karksi nime on esmakordselt mainitud 1224. aastal, pärast vabadusvõitlust, kui
1967. aasta seisuga olid külanõukogus järgmised asulad: Abjak u, Atika, Jaanushansu, Kariste, Maru, Määraste, Penuja, Põlde-Mulgi, Päigiste, Rängle, Saapa, Saate, Sooküla, Tümpsi, Veskimäe ning asula Abja toorlinavabriku juures (Kuningas, 2012). Aastal 1967 oli külanõukogu pindala 161 km² ja elanike arv 2199. Külanõukogu keskus oli Abja- Paluoja alev. Külanõukogu piiresse jäid Abja sovhoos (keskus Abja-Paluojas), Kariste kolhoos (Saapa külas), kolhoos Olev (Tümpsis) ning Abja toorlinavabrik (3 km Abja-Paluojast lääne pool). Abja- Paluoja kõrval olid kohalikeks keskusteks Penuja (kultuurimaja, raamatukogu, algkool) ja Saapa küla (Kariste raamatukogu, kolhoosiklubi, Vana-Kariste algkool) (Mulgi Kultuuri Instituut). Aastal 1973 liideti Abja külanõukoguga Rajangu külanõukogu ning osa Saarde külanõukogust ning 4,5km² riigimetsa
Igakuine oodatav sissetulek on umbes 3000-5000. Üritan hoida hinnad võimalikud madalad, et majutus oleks kõigile taskukohasem. (vt tabel 4) Tabel 4. Hinnakiri 10 Hostel Mulk 2.2 Tootmisprotsess Majutusteenuse pakkumiseks on vajalik hoone asub Abja-Paluojas, Veskimäe külas, Peetri taluüksuses. Hoone on hiljuti renorveeritud ning selle käigus on järgitud turismiseaduse §19 lõige 4 alusel kehtestatud määruses ,,Nõuded majutusettevõtetele" (https://www.riigiteataja.ee/akt/131052012002) olevaid nõudeid hoone konstruktsioonis, veetorustiku ja ventilatsiooni paigaldamisel. Renoveerimis töödes kasutasime ettevõtte AS ,,Jälle ja Ko" teenuseid. Ruumid on küll renoveeritud ning wc, pesuruumides ja osaliselt köögis olemas vajalik
pulmatraditsioonid; meeste tööde tuba - Kihnu mehed laevaehitajatena, kalameestena, pillimängijana, kala- ja hülgepüüdjana. Meeste toas saab kohtuda kuulsaima Kihnust pärit mehega ehk laevakapten Kihnu Jõnniga; lapsepõlve tuba - aukohal laste riided ja lelud. Kihnu kultuur tervikuna on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Ükski teine kultuuripiirkond Eestis sellist tunnustust tervikuna saanud ei ole 36. Mulgid Mulgimaa pealinnas Abja-Paluojas seal tervitab külalisi uhke mulgi mees, kes kannab rahvariideid. Kuju kannab mulgi kuube kuube kannavad Mulgimaal nii mehed kui ka naised. Mulgi kuub on musta värvi pikk villane mantli moodi rõivaese, mis on kaunistatud punase paelaga. Paelad näitavad kandja jõukust mida rohkem paelu, seda jõukam. Rahvariides targa, haritud ja nutika Mulgi mehe puidust kuju, toidukoht Mulgi kõrts. (tuntuimad rahvustoidud on pärit mulkidelt mulgi kapsad, mulgi puder ja kama)
annaabi.ee 
