järglaste eest. Elutsükkel Toitumine toituvad lehetäide poolt eritatavast vedelikust, taimede nektarist, väikestest putukatest, seemnetest ja putukate jäänustest tähtis omapära on toidu pidev ringlus peres söödud toit jääb esialgu peatuma pereliikme pugusse, seal seedimist veel ei toimu, kui sipelgas tunneb nälga lastakse seda pugust välja väikeste annustena saavad toit suhu tagasi oksendada ning pesakaaslastele edasi anda Liigid Palukuklane Laanekuklane Arukuklane Karukuklane Kännukuklane Veerekuklane Liivakuklane Arukuklane (Formica rufa) pruuni värvi sipelgas, kelle tagakehal asub ühe lehtja lüliga varreke töösipelgas võib olla 810 mm pikk eelistavad elukohana puisniitu, rajab kolooniaid metsadesse õuedesse, majade külgedele, mesitarudesse toituvad põhiliselt pesa lähedalt leitud selgrootutest, eriti lehetäidest, laibasööjad suudavad vaenlase pihta sipelghapet pihustada
Metsakuklased Metsakuklaste liigid Palukuklane Laanekuklane Arukuklane Liivakuklane Karukuklane Kännukuklane Veerekuklane Metsakuklast tuntakse meil arvatavasti kui mitte nimepidi, siis vähemalt välimuse järgi. See on meie metsade tavaline sipelgas. Ta pesi, suuri okstest ja okastest koonilisi kuhilaid, leidub metsades sageli. Need ehitised on omapärased ja nendes toimuv elu väga huvitav. Metsakuklastele on pühendatud palju suurepäraseid raamatuid. Metsakuklaste söök Metsakuklaste toiduks on: Taimede seemneid
Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba Leevike Pöialpoiss Suitsupääsuke Siisike Siisike jpt. Orav Loomad Halljänes Siil Mink Orav Nirk Nirk Mutt Nahkhiired Mets-karihiir Tuhkur Mink jpt. Putukad Click to edit Master text styles Palukuklane Second level Arukuklane Third level Fourth level Karukuklane Fifth level Liivakuklane Karula Rahvuspargid Karula Lahemaa Matsalu Soomaa Vilsandi Lahemaa Kliimamuutused kliima muutudes peavad paljud loomad ja taimed kolima endale sobivamasse keskkonda
Vasakkeermene pisitigu Luha-pisitigu Väike pisitigu Rohe-tondihobu Valgelaup-rabakiil Suur-rabakiil Hännak-rabakiil Rohe-vesihobu Laiujur Tõmmuujur Must-seenesultan Vareskaera-aasasilmik teelehe-mosaiikliblikas suur-mosaiikliblikas suur-kuldtiib Sõõrsilmik Tähnik-sinitiib Tume-nõvaöölane Põhja-tõmmusilmik Hahkkaruslane Liivakuklane Veerekuklane Laanekuklane 24) karukuklane Formica lugubris; 25) palukuklane Formica polyctena; 26) arukuklane Formica rufa; 27) kännukuklane Formica truncorum; 28) ristikukimalane Bombus distinguendus; 29) aedkimalane Bombus hortorum; 30) jaanikimalane Bombus humilis; 31) talukimalane Bombus hypnorum; 32) nõmmekimalane Bombus jonellus; 33) kivikimalane Bombus lapidarius; 34) maakimalane Bombus lucorum; 35) samblakimalane Bombus muscorum; 36) põldkimalane Bombus pascuorum; 37) niidukimalane Bombus pratorum;
Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. Seente elutingimusi ohustavad metsade puhastamine surnud puudest ja maapinna kahjustamine metsa väljaveol Loomastik Putukad Rahvuspargis elavate putukate uuringute andmed on praegu kasinad. Seni on leitud 13 liiki kimalasi, millede seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast. On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest. Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega. Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine. Limused ja kaanid Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik.
Ohustatud liikidest on must toonekurg, siniraag, sookurg, kalakotkas ja väike- konnakotkas leidnud siin rahuliku elupaiga. Samuti on piirkonnas elupaiga leidnud rukkiräägud. Loomadest on siin esindatud Eestis üsnagi haruldane mudakonn (Kagu-Eestis küll sagedasem), mis kuulub II kategooria kaitsealuste liikide alla. Kaladest on esindatud hink, vingerjas ja võldas, kelle kaitsmine on oluline kogu Euroopas. Putukatest on eesti punase raamatu putukaliikidest on esindatud palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane. Ohustatud liikide kaitsmiseks on oluline säilitada mitmekesised elupaigad, veekogude puhtus, puutumatud metsad. Veeloomastikku ohustab röövpüük. Mudakonn ja must toonekurg. Kokkuvõte Karula kõrgustik on omapärane kuppelmaastiku esindaja Eestis. Suhteliselt väikese ala kohta esineb mitmeid erinevaid pinnavorme (oosid, mõhnad, tasandikud), esindatud on ka kaitsealused looma- ja taimeliigid
toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. [9] 1.1.8 Loomastik Suhteliselt väikese asustuse ja metsade rohkuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu. [8] Leitud on 13 liiki kimalasi, mille seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast. On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 - palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane - on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest. [10] 9 Joonis 6. Schrencki kimalane Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik.
punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt. Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks. [9] 8 1.1.8 Loomastik Suhteliselt väikese asustuse ja metsade rohkuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu. [8] Leitud on 13 liiki kimalasi, mille seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast. On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 - palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane - on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest. [10] Joonis 6. Schrencki kimalane Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik. Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes. Teiseks arvukamaks ja
annaabi.ee 
