1. Võimaldada indigodele nende ülemäärasel füüsilisel energial vallandada. Arvestage selle hädavajalikkusega igas olukorras: õpetamisel, piiride paikapanemisel, kodu koristamisel jne. 2. Püüdke nii teha, et Te laseksite lapse võimekusel ja tema tugevatelkülgedel ise piire seada. Ärge lämmatage last. Testige tema võimeid turvalises keskkonnas. 3. Üks tähtsamaid aspekte on see, et Te paluksite lapselt abi piiride paika panekul. Tegelikult on paljud indigod rõõmuga valmis endale täiskasvanu toetusel piire seadma . 4. Lapsi tuleks kohelda kui täiskasvanuid ja võrdväärseid, kuidärge koormake neid sealjuures täiskasvanutelt nõutava vastusega. 5. Jagage oma indigodele ammendavaid selgitusi iga olukorra kohta, andke neile õigus otsuste tegemisel kaasa rääkida ja eelkõige palju valikuid. 6
Kuid see solvang demokraatia pihta on vaid eelmänguks Platoni peamistele demokraatiavastastele argumentidele. Tema peamiseks relvaks on niinimetatud "oskustöö analoogia". Mõte on väga lihtne. Kui olete haige ja tahate nõuandeid oma tervise kohta, lähete asjatundja, st arsti juurde. Teisiti öeldes, te tahate küsida nõu kelleltki, kes on saanud selle ameti jaoks spetsiaalset väljaõpet. Viimane asi, mida te teeksite, oleks see, et koguksite kokku rahvahulga ja paluksite neil hääletada õige ravimi üle. Riigi tervis on mitte vähem tähtis asi kui konkreetse üksikisiku tervis. Poliitiliste otsuste riigi huve puudutavate otsuste tegemine nõuab nii arukust kui ka oskusi. Platoni meelest tuleks see jätta asjatundjate hooleks. Lasta rahval otsustada on umbes sama mis sõita merd reisijate nõuannetele toetudes, jättes kõrvale või tõrjudes eemale need, kes tõesti oskavad navigeerida. Nii nagu sel moel juhitud laev kaotab tee ja läheb põhja,
» «Kas Tema Majesteet kuninganna lubas teil seda mulle avaldada.» «Ei, härra, vastupidi, mul soovitati asi kõige rangemas saladuses hoida.» «Miks tahate siis sellest saladusest mulle kõnelda?» «Ütlesin juba, et ilma teieta ei saa ma midagi teha, ja kardan, et keeldute täitmast palvet, millega teie juurde tulin, kui te ei tea, millisel eesmärgil ma seda teen.» «Hoidke oma saladust, noormees, ja ütelge, mida te I, soovite.» «Soovin, et te härra des Essarts'i paluksite mind kaheks nädalaks puhkusele lubada.» «Mis ajast, alates?» 203 «Tänasest ööst.» «Kas lahkute Pariisist?» «Sõidan ülesannet täitma.» «Kas te võite mulle öelda, kuhu?» «Londoni.» «Kas keegi on sellest huvitatud, et te sinna-mitte ei jõuaks?» «Usun, et kardinal teeks kõik, et takistada minu sinna-jõudmist.» «Kas te lähete üksi?» «Jah, üksi.» «Sel juhul ei jõua te Bondyst kaugemale, ütlen ma teile, de Treville'i ausõna selle peale.» «Kuidas nii?»
Ei aima? Need on valevirnad, üks virn teise kõrval, sest ei puhka siin kalmistul ainustki, kes poleks ise valetanud kellegi surisängil ja kellele poleks valetatud sealsamas. Igal pool ainult vale, vale ja vale. Hirmus! Aga veel hirmsam tuleb." Kõneleja lähendas oma nagu palavikus kilavad silmad Indreku omile ja ütles saladuslikult: ,,Meid endid ootab sama vale. Isegi surisängil ei kuule me tõtt. Mõistate? Isegi surisängil mitte. Ja kui te ka jumala keeli paluksite, kordki tõtt kuulda, mõistate, puhast, alasti tõtt, siis ei kuule teie palvet keegi. Saage minust õieti aru: mitte keegi! Isegi jumalasulane valetab igal surisängil, isegi tema. Ja jumal laseb seda sündida. Aga ütelge, mis on siis inimene, kui temale nõnda valetatakse ja kui tema ise nõnda valetab? Mis ta on? Kelle nägu ta on? Teie ei tea? Teie ei võigi teada, olete selleks liiga noor. Inimene on kuradi nägu, mitte jumala, üsna kuradi nägu, minagi olen kuradi nägu ..."
annaabi.ee 
