sookask downy birch, pubescent birch 2. kanada kuusk white spruce 3. maarjakask curly birch 3. must kuusk black spruce 4. tundrakask mountain birch 4. idakuusk oriental spruce 5. vaevakask Arctic birch, dwarf birch 5. ajaani kuusk Yeddo spruce 6. haab aspen 6. Glehni kuusk Sakhalin spruce 7. pappel poplar 7. hiina e kare kuusk dragon spruce 8. palsamipappel balsam poplar 8. torkav kuusk Colorado spruce 9. pihlakas rowan, mountain ash 9. korea kuusk Korean spruce 10. tuhkpihlakas rock whitebeam 10. Engelmanni kuusk Engelmann spruce 11. pooppuu Swedish whitebeam 11. harilik mänd Scots pine 12. saar ash 12. keerdmänd lodgepole pine, shore pine 13. pärn lime, linden 13
68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis
68 Pensilvaania saar Fraxinus pennsylvanica 69 Harilik saar Fraxinus excelsior 70 Harilik sirel Syringa vulgaris 71 Ungari sirel Syringa josikaea JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis
69. Syringa josikaea Ungari sirel 69 70. Ulmus leaevis Künnapuu 70 71. Ulmus glabra Harilik jalakas 71 72. Populus tremula Harilik haab 72 73. Populus tremuloides Ameerika haab 73 74. Populus alba Hõbe pappel 74 75. Populus balsamifera Palsamipappel 75 76. Populus x canadensis (p.x euroamericana) e. Euroameerika pappel v. Kanada pappel 76 77. Populus x berolinesis Berliini pappel 77 78. Salix pentandra Raudremmelgas 78 79. Salix fraglis Rabe remmelgas 79 80. Salix alba Hõbe remmelgas
Lehed ümmargused kuni ovaalsed. Serv laineliselt täkiline. Pealt ja alt rohelised. Lehelaba lähedal roots lapik. Sügisel kuldsed, mõnikord ka veripunased. 74) Populus tremuloides ameerika haab Lehed ümmargused kuni laimunajad. Nõrgalt südajas. Serv peensaagjas. Pealküljel rood kollakasvalkjad. Lühikese terava tipuga. 75) Populus alba - hõbepappel Lehed hõlmised. Serv laineline. Karvased. Alt valkjashallid. 76) Populus balsamifera - palsamipappel Lehed munajad/elliptilised. Alus ümargune/ovaalne. Tipp teritunud. Serv peensaagjas. Pealt läikiv rohelised. Alt rohekasvalged. Kollaste vaigulaikudega. 77) Populus x euramericana eurameerika pappel Lehed kolmnurksed/munajas robjad. Alus tavaliselt tömp kiiljas. Serv näärmeliselt saagjas/hambuline. Alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel 1-2 nääret. Roots lapik laba juures. 78) Populus x berolinensis berliini pappel Lehed piklikmunajad. Alus ümardunud/kiiljas
(Ilusti ümaralt munajas, kuldsed siserootsud, tumeroheline, servad kergelt sakilised) * Populus alba hõbepappel - lehed ovaalsed või ümarmunajad - lainelise servaga - alt valkjas hallid - lehed hõlmised - viljtalt karvased (Kergelt vahtrat meenutav, väikesed lehed, all valged punakad siserood, pealt kuldsed, leht tumeroheline. Võib olla ka kollane, alt nagu värvitud valge, aga väiksemad hõlmad) * Populus balsamifera palsamipappel - lehed ümmarguse ovaalse alusega - teritunud tipu osaga - tumerohelised pealt läikiv, alt valkjas - serv peensaagjas (suured lehed, munajad, otsast teravnevad, suht tuhm rohelised, kollakas (kuldne) siserood) * Populus canadensis - kanada pappel - leht kolmnurkne, munajas rombjas - kiilja või terava alusega - näärmelise saagja servaga - näärmed rootsu lähedal (väga lai, suure persega, mõlemat poolt suht sama tuhmi tooni, võivad esineda pruunid täpikesed)
Populus tremula harilik haab (pikk leheroots, ülevalt on lapik roots, leht on lainelise servaga, ümmargune) Populus tremuloides ameerika haab(lehed on ümmargused või laiümarjad väikese terava tipuga, pealt tumedad alt heledamad, peal küljel rood on kollakasvalged) Populus alba hõbepappel( hõlmilised lehed, lehe serv laineline, lehed ümarmunajad või ovaalsed, alt ja noored lehed ka pealt on karvased) Populus balsamifera palsamipappel( alt valkjasrohelised, terava tipuga, peendaagja servaga , ümmargused) Populus euroamericana euroameerika pappel( sirge alusega, saagja servaga , lehe alusel on 1-2 pisikest nääret, leheroots on pikk ja lapik rootsu ülevalt, kolmnurkse kujuga) Populus x berolinensis berliini pappel (piklikmunajad lehed, ümardunud või kiilja alusega, näärmeliselt täkilise servaga, pealt on lohelised ja alt on hallikasroheline metalselt läikiv)
pealt ja alt rohelised. Juurevõsu lehtedel on alus nõrgalt südajas. Populus alba – hõbepappel e. -haab Lehed noortel puudel ja tugevatel pikkvõrsetel hõlmised, 8...15 cm pikad, alt tihedalt valgeviltjate karvadega. Vanematel puudel ja lühivõrsetel on lehed ümarmunajad või ovaalsed, lainelise servaga, 3...8 cm pikad, alt valkjashallid, karvased või (hilissügisel) peaaegu paljad. Populus balsamifera – palsamipappel Lehed munajad, kuni 12 cm pikad, nõrgalt südaja või ümara alusega, teritunud tipuga, läikivrohelised, alt rohekasvalged, kollaste vaigulaikudega, noorelt karvased, hiljem paljad, peensaagja servaga. Leheroots paljas, 2-5 cm pikk. Populus × canadensis – kanada pappel Lehed kolmnurksed või munajasrombjad, sirge või tömpkiilja alusega, näärmeliselt saagja või hambulise servaga, 7...12 cm pikad. Lehelaba alusel (leherootsu kinnituskohal) vahel 1...2 nääret. Leheroots on 4..
Tamm on kehv sest on kallis ning hea soojusjuht(tihe puit) paksud tammepuidust seinad on ,,igavesed". Kallis on, sest teda on vähe saada ja eestis on ta ka veel enamasti kõver. Kuna tamm on tihe ja raske siis läheb kasvamiseks kauem kui nt mänd. Haab läheb metsa all kiirelt mädanema,kui aga seinane siis ei saja talle otse vett peale. Ta ei võta hästi vett sisse ega anna ka väja. Haava palki tulevad kergelt suured praod sisse. Palsamipappel on sama hea kui haab aga ei tõmba kuivades puruks. Katuseks on kergem laast katus, sinder katus n ka võimalik. Sindern paks paku küljest tõmmatud laast nii 1cm paksune umbes. Laast on parem sest siis jäävadmängima tihedamad ja pehmemad puu osad, aga siski sinna koguneb ka rohkem niiskust.. ladukatuse puhu kask ja lepp on välistatud. Punnid millega palke kinni topiti on kuuse oksad. Siseviimistlus Põrandalauad kuusk ja mänd. Oksakohad võivad jääda muhklikuks
annaabi.ee 
