· Materjaliks kasutati glasuuritud tellist Egiptus 1. Vana riigi ajastu 2778-2263 a. e.Kr 2. Keskmise riigi ajastu 2040-1730 a. e.Kr 3. Uue riigi ajastu 1562-1085 a. e.Kr 4. Hilisegiptuse ajastu 1085-332 a. e.Kr (kui Alexander Suur vallutab Egiptuse) · Niiluse jõgi on elu allikaks ujutab viljakad põllud üle. Niiluse orgudes leidus ohtralt ehitusmaterjale(liiv, lubja kivi, roosa graniit) · Usk haugatagusesse ellu Kehad palsameeritakse, et hing saaks kehasse tagasi tulla ning viidi hauakambritesse( vaaraod). Asetati kullast sakrofaagi ja pandi ohtralt varandust kaasa · Palsameeritud kehad viidi kas püramiididesse, mastabadesse või kalju haudadesse · Mastaaba oli lubjakivist laotud sirgete seinte ja lameda katusega, mille maapealne osa on piklik ja lame. Haud maa all · Kirjaks olid hieroglüüfid kirjutati kivile, puule, savitahvlitele, nahkadele(papüürusele)
Egiptuses olid tähtsamad jumalad päikesejumal Ra (pistrik päikeseketas pea peal), viljakusjumal Amon (jäärapeaga) ja taevajumal Horos (kullipealine). Amarna perioodil kujutati kunstis erinevaid jumalaid ja vaaraosid. Kaunimaks võib pidad Ehnatoni abikaasa pead. Egiptuses oli eriline matmiskombestik. Egiptuses inimesed arvasid, et surnud jätkavad oma elu teises maailmas, kuid ainult siis, kui surnu on läbinud matuserituaalid. Surnu palsameeritakse ja tehakse muumia. Matusepaikade juures inimesed ohverdasid loomi ja panid hauakambritesse kaasa esemeid, sööke ja jooke, mis aitavad surnud hinge teises maailmas. Kõige tuntumad hauakambrid on püramiidid, vaaraode matmispaigad. Varsti asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega. Ka on inimese nähtamatu teisik, kelle surmajärgne saatus on seotud keha saatusega. Ka ei ole surematu. Ta väib surra nälja ja janu kätte, kui koolnut ei ole matmisel kõige
teiste naistega saadud pojad. Muumia Muumia on konserveerunud surnukeha. Sõna pärineb ilmselt pärsiakeelsest asfalti või bituumenit tähistavast sõnast mmuiya. Sõnatüvi mm tähendab vaha. Surnukehad on säilinud kas konserveerimise tõttu (palsameerimine) või on nad konserveerunud tänu erilisele keskkonnale (kuivamine kuumas liivas või kõrgmäestikus, äkiline külmumine või sohu uppumine).Surnukehad palsameeritakse peamiselt rituaalsetel eesmärkidel, kuid mitte ainult. Vanas Egiptuses oli laialt levinud loomade palsameerimine ja Egiptusest on leitud üle miljoni loomamuumia, kellest paljud on kassid. Kuid egiptlased palsameerisid teisigi loomi, isegi krokodille. Jõukad inimesed lasid Vanas Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike, vaha, tõrva ja/või bituumenit. Vaeseid surnuid ei mähitud kangasse.Tuntuim
karja kasvatama ning tekkisid esimesed suured asulad. (Kõiv, Piir, 2010) Muumia - Muumia on konserveerunud surnukeha. Sõna pärineb ilmselt pärsiakeelsest asfalti või bituumenit tähistavast sõnast mūmuiya. Sõnatüvi mūm tähendab vaha. Surnukehad on säilinud kas konserveerimise tõttu (palsameerimine) või on nad konserveerunud tänu erilisele keskkonnale (kuivamine kuumas liivas või kõrgmäestikus, äkiline külmumine või sohu uppumine). Surnukehad palsameeritakse peamiselt rituaalsetel eesmärkidel, kuid mitte ainult. Vanas Egiptuses oli laialt levinud loomade palsameerimine ja Egiptusest on leitud üle miljoni loomamuumia, kellest paljud on kassid. Kuid egiptlased palsameerisid teisigi loomi, isegi krokodille. Jõukad inimesed lasid Vanas Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike, vaha, tõrva ja/või bituumenit. Vaeseid surnuid ei mähitud kangasse. Mõistekiri – ehk ideograafia
annaabi.ee 
