Euroopasse süüfilise. Kolumbus rajas Ameerikas istanduste süsteemi ning alustas orjakaubandust (müütas vangistatud indiaanlasi Sevilla turul orjadeks). Tema järgi on nimetatud näiteks Lõuna-Ameerikas riik (Columbia), Kanadas provints (Briti Columbia), USA föderaalringkond (Columbia ringkond) ja 3 linna (Columbus), Panamas linn (Colon). Cristoph Kolumbus. Vana gravüür Kolumbuse retked Esimest retke alustati 3. VIII 1492 Palosest 3 laevaga (Santa maria, Niña ja Pinta). Kanaari saartest edasi algas eurooplastele tundmatu maailm. 12. X jõuti Ameerikasse maabuti väikesel saarel, mille Kolumbus nimetas San Salvadoriks (arvatavasti Watlingi või Samana Cay saar Bahaama saarestik). Edasi avastati Kuuba ja Haiti (Hispaniola, hispaania Española) saar. Viimasele rajati fort ja pöörduti seejärel (1493) Hispaaniasse tagasi, kus Kolumbus ülendati admiraliks. Samal, 1493. aastal asuti teisele reisile
1506 Valladolid, Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Kavandas leida meretee Indiasse, lähtudes arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse (ise arvas, et on jõudnud Aasiasse) Esimene reis: • Alustati 3. augustil 1492 Palosest 3 laevaga (Santa Maria, Niña ja Pinta). • 12. oktoobril jõuti Ameerikasse – maabuti väikesel saarel, mille Kolumbus nimetas San Salvadoriks. • Edasi avastati Kuuba ja Haiti saar.
sellega tutvuda ainult lugemissaalis. Minu perel on õnn omada seda põnevat raamatut oma erakogus. Saksa keeles ilmus "Rodrigo, der Schiffsjunge des großen Kolumbus" 1926.aastal. http:/ /www.detlefheinsohn.de/buecher-seefahrt.htm SISUKOKKUVÕTE Väljanaerdud ''unistaja'' Kristoph Kolumbus eksles kroonitud võimukandjate vahel, kuid kellegi poolt ei leidnud ta kavatsused poolehoidu. Selles loos kohtab ta niisugusel eksirännakul väikesest sadamalinnast Palosest pärit poisikest Rodrigo Ponto't, kelle ema on surnud ja isa koos oma laevaga tormis hukkunud. See isa saatus ei kohuta Rodrigot, tema lapselikus mõttes on sündinud kava sõita üle ookeani - sama kava, mille teostamiseks kapten Kolumbus on valmis kõike ohverdama. Keegi ei uskunud Kolumbuse juttu, et maakera on ümmargune ja ookeni taga on jälle maa, seega ei soovinud keegi tema merereisi rahaliselt toetada. Granada käis sõda, mis maksis palju
· Kolumbuse merereisi ettevalmistamine algas agaralt 22.mail 1492, kui ta jõudis Palosesse. Santa Maria kapteniks hakkas Kolumbus. · Kõik 3 laeva olid üsna väikesed. Pinta ja Nina karavellid kandevõimega 65 ja 60 tonni. Santa Maria oli kogukam nao, kandevõimega umbes 100 tonni. Kolmel laeval oli kokku 87 meest 39 Santa Marial, 26 Pintal ja 22 Ninal. · 2.augustil 1492 suundus Kolumbus oma väikese laevastikuga Palosest merele. · Esimene sihtkoht oli Kanaari saared. Teekonna sellel etapil muurus Pinta tüür ning Nina ladina purjed osutusid selles piirkonnas valitsevates tuultes soovimatuks. · 9.augustil märgati Gran Canariat. · Atlandi ookeanil läände purjetavad Kolumbuse mehed hakkasid üha rohkem kartma. Neid kandis tundmatusse kindlalt puhuv idatuul, millest koduteel polnud vähematki abi loota. Nende mure
annaabi.ee 
