6,430 C 12:0 - Lauriinhape 11288 4,4239 200,32 6 7,192 C14:0 - Müristiinhape 12438 4,8746 228,37 65 8,456 C16:0 - Palmitiinhape 46056 18,050 256,42 13 8,711 C16:1 Δ9 Palmitolehape 11525 4,5168 254,41 w7 45 10,248 C18:0 - Steariinhape 7340 2,8766 284,48 72 10,542 C18:1 Δ9 cis Oleiinhape 87565 34,318 282,46 w9 22 10,626 C18:2 Δ9,12 trans Linolelaidic acid 7383 2,8935 280,45
5 ATP vajadus 2 fragmendiga -> 1 ATP 2 fragmendiga -> 1 ATP 6 Produkstiks/doonoriks on 2 2 xx C-aatomit sisaldavad ühendid 7 Millisest rasvhappe ptsast karboksüüli metüüli toimub ahela lühenemine/ kasv 2. Asendamatuteks rasvhapetekes loetakse linoleenhape ja linoolhape, sest inimese organismis puuduvad sünteesikd vajalikud ensüümid + palmithape, palmitolehape, stearhape, olehape. 3. Monoküllastamata rasvhappeid sünteesi puhul viiakse esimemne cis-kaksikside palmitaadi või stearaadi molekuli eukarüootides ahela keskele. Polüküllastamata rasvhapped sünteesitakse monoküllastunud rasvhapetest; taimed lisavad uusi kaksiksidemeid 9 ja metüülotsa vahele; loomad lisavad uusikaksiksidemeid 8 või 9 ning karboksüülrühma vahele. 4. Eikosonoidide esindajate rühmadeks on prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid.
fosforhappega. (R-CO-O)CH2(R'-CO-O)CH(O-POOH-O-X)CH2. Steriid ehk sterüülester rasvhape seostub sterooliga estersidemega 3. pos. OH-rühma kaudu. (sterool + rasvhape = steriid) 7. *Tripalmitüülglütserool CH2(palmithape)CH(palmithape)CH2(palmithape); *1-linolüül-2,3-dipalmitüülglütserool - CH2(linoolhape)CH(palmithape)CH2(palmithape); *1,2-dipalmitoleüül-3-oleüülglütserool - CH2(palmitolehape)CH(palmitolehape)CH2(olehape); *1-arahidüül-2-oleüül-3-linoleüülglütserool - CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape). 8. Õlid vedel rasv, kus osa küllastumata rasvhapetest on küllastunud ja cis-vorm muutund trans-vormiks. Vedelad on 7. ül kolmas ja neljas rasv. 9. Linolenaat (18:3) -17 < Linoleaat (18:2) -9 < Oleaat (18:1) 13,2 < Lauraat (12:0) 44,2 < Mürisaat (14:0) 52 < staeraat (18:0) 69,1.
Leidub palmirasvas ja enamikus loomsetes C16:0 Palmithape Küllastatud rasvades 26,07% Leidub taimeõlides ning loomsetes, sh mereloomade C16:1 Palmitolehape 7 ja kalade rasvades 10,27% Peamiselt mäletsejate C17:0 Margariinhape Küllastatud rasvas ja piimarasvades 0,35% Leidub looduses vaid väga C17:1 Heptadetsenoidhape 7 väikestes kogustes 0,79%
CoA ahela pikendamisega - On vajalikud lignotserhappe sünteesiks (müeliniseerumine, närvikude) Küllastamata rasvhapped - Kahe asendamatu PUFA (LA ja ALA) sünteesi inimkehas ei toimu, st neid peame saama toiduga - Palmitaadi ja toiduga saadud linoolhape ning alfa-linoleenhappe baasil suudab inimkeha sünteesida teisi pikaahelalisi küllastamata RH Monoküllastamata - Inimkeha olulisemad on palmitolehape ja olehape - Neid saadakse toiduga ja sünteesitakse ka ise - Olehappe baasil sünteesitakse nervoonhapet (müeliini sfingomüeliinides ja tserebrosiidides) Polüküllastamata - Kasutatakse jälle LA ja ALA baasil - LA sünteesitakse arahhidoonhapet (omega-6) - ALA sünteesitakse EPA, DHA (omega-3) RH oksüdatsiooni regulatsioon Kolm taset 1. Lipolüüsi kontroll a. Adrenaliin, GH kilpnäärme hormoonid aktiveerivad HTL
Küllastunud ja küllastamata rasvhapped Küllastunud rasvhapete ahelad pakitakse tihedalt üksteise kõrvale, mistõttu neil on kõrgem sulamistemperatuur ja nad annavad membraanile jäikuse. Küllastamata rasvhappeid ei saa painete tõttu cis- kaksiksidemete juures tihedalt üksteise kõrvale pakkida, mistõttu neil on madalam sulamistemperatuur ja nad annavad membraanidele elastuse. Küllastunud rasvhapped: palmithape, stearhape, arahhishape Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, palmitolehape Struktuure saab esitada graafiliselt, empiirilise valemiga või sümboliga C N:M, kus N on süsinike arv ahelas ja M kaksiksidemete arv rasvhappes. Näiteks olehape C18:1. Triatsüülglütseroolid ehk rasvad On glütserooli estid kolme rasvhappega. Peamiseks energiavaruks, sest: · enimtaandatud süsiniku vorm looduses · ei vaja solvatatsiooni · efektiivselt pakitav On head termoisolaatorid ja tekitavad organismis metaboolset vett. Vahad