Lihavõttesaar 8.Klass Kuidas see avastati ? Rapa Nui avastas polüneesia pealik ja meresõitja Hotu Matu'a. Ta saabus saarele ühe või kahe kanuu ja oma suguvõsaga. On väidetud, et see juhtus 4. sajandil. Kuid viimasel ajal on tehtud ka uurimusi, mille järgi Rapa Nui asustati alles 1200. aasta paiku, mil algas massiline metsade maharaiumine. Euroopale avastas saare 5. aprillil 1722 hollandi maadeuurija Jakob Roggeveen. See juhtus lihavõtete ajal ja selle järgi nimetas ta saare Lihavõttesaareks Kultuur Saarel on palju üleelusuurusi inimkujusid ehk moaisid. Need on valmistatud monoliitidest. Algselt olid kujudel silmad ja "müts". Suurim neist asub "Paro" platool ja kaalub 82 tonni ning on 9,8 meetri kõrgune. On täpselt teadmata, mil moel nad oma asukohta viidi. Oletatavasti toimus see nööride ja puust rullide abil ning võis kaasa aidata metsade hävitamisele saarel. Eurooplaste saabumise ajaks olid rapanuilased jõudnu...
1407, mil siinmail asutati Vana-Liivimaa suurim nunnaklooster. Klooster, mis sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha Birgitta järgi, säilis oma algsel kujul 1577. aastani, mil Ivan Julma väed selle hävitasid. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. Varemed on suviti ka armastatud kontserdipaigaks. ... Pirita jõe maalilises orus asuv botaanikaed on üks loodussõprade lemmikpaiku. Kasvuhoonetes saab näha üle 2400 taimeliigi, alates palmidest ja lõpetades toataimedega. Kaunitel kevad- ja suvepäevadel pakuvad aias jalutades silmarõõmu roosiaed ja dendropark. Rõõmustamaks korduvkülastajaid avatakse igal kuul lisaks püsiekspositsioonile uus näitus. Tallinn Cardiga tasuta. 2012. aasta kevadel taasavab külastajatele uksed Tallinna Teletorn. Sellest 314 meetri kõrgusest atraktsioonist on saamas linna uus turismimagnet. Lisaks suurepärasele 170 meetri kõrguselt avanevale panoraamvaatele on külastajatel võimalus tutvuda 21
Tegemist on kasvuhoonega, mille kõrgus on 22 meetrit ja põrandapinda 500 ruutmeetrit. Endise kasvuhoone sein on kujundatud müüriks, mille peale ronivad mitmed liaanid. Veetaimede kasvatamiseks on palmihoones väike bassein. Olulisem ja kasvuhoonele nimegi andnud taimerühm on palmid. Neid võib leida siit üle 60 liigi nii Ameerikast, Aafrikast, Aasiast kui ka Euroopast. Kollektsiooni suurim ja vanim taim on üle saja aasta vana kanaari datlipalm (Phoenix canariensis). Ameerika päritolu palmidest võib esile tuua brasiilia kolmharkpalmi (Trithrinax brasilensis), kariibi gaussia (Gaussia attenuata) ja saabalpalmide perekonna (Sabal) esindajad. Aasia palmidest on nimetamisväärne laose datlipalm (Phoenix roebelenii). Aafrika palmidest leiab siit hariliku datlipalmi (Phoenix dactylifera) ja tara-datlipalmi (Phoenix reclinata). Musta mandri päritolu on ka paradiisilinnulille (Strelitzia) perekonnast pärit suured rohttaimed.
eesotsas. Kirjutajad- kontrollisid töötajate tegevust. Talupojad- pidid andma poole saagist vaaraole, aitama püramiidide ehituses. Käsitöölised- töötasid vaarao ja ülikute losside ning templite juures ja allusid riigivõimu karmidele korraldusetel. Orjad- kasutati vaarao ja ülikute majapidamistes, templite valdustes, suurtel riiklikel ehitustel ja sõduritena. Eluolu: Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Talupojad elasid palmidest katustega savionnides. Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook õlu. Mõnevõrra saadi ka liha, tänu kariloomadele. Perekond: Paarperekond- tavaline mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest koosnev perekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Enamasti tõusis esime nende seast üks, mõnel korral oli selleks vaarao õde.
Nizwa turu poolest. Linna keskuses asub ühe Omaani suurima ja vanima kindluse suur ringikujuline torn. Samuti on huvipakkuv laialdane palmioaas, mis paikneb 13 kilomeetri pikkusel kahe jõesängi vahelisel alal. (Oman sightseeing 2012) 26 Qurum võtab kokku Omaani arheoloogia, ajaloo ning kultuuri. Rahvusmuuseumis on kollektsioon hõbeda, ehete, relvade ning iidseid kividest taieseid. Qurumist saab teha kruiise mööda palmidest pulbitsevat rannikut ning seal asuvad ka suurepärased rannad ja kalastuskohad. (Oman sightseeing 2012) Salalah. Lõunaregiooni pealinn on üllatav linn mis on õnnistatud viljaka maaga. Asetsedes mööda liivarandu ning hõlmates endas kookospalmide hiide ning banaani istandusi, tundub Salalah kui troopika, kuna see on ainsaks kohas Araabia poolsaarel, kus on vihmaperiood. Al-Balidi varemed asuvad iidses linnas Zafaris ning on peamiseks turismimagnetiks
a võiksid olla 100 x 100 m. Seda Amenhotep III sõjapealiku regulaarset sümmeetrilist ja arhitektoonilist aeda peetakse aiakunsti ajaloos teataval määral euroopa regulaaraia nurgakiviks. Olulised olid ka need Egiptuse aiad, mis olid paigutatud templite ja matmispaikade juurde, kuna need paigad olid egiptlaste vaimuelu südameks; siin kasvasid pühad hiied. Tavaliselt koosnesid nad palmidest ja viigipuudest. Siin paiknesid ka pühad tiigid; muruplatsid olid väikesed ning nelinurkse kujuga. Iga puu seisis oma väikeses nelinurkses süvendis, mis oli täidetud veega. Taimede jaoks oli üldse eraldatud palju maad. Kõike seda saab seletada vaaraode botaanilise hobiga. Tulles koju sõjaliselt ekspeditsioonilt, tõid nad alati kaasa uusi taimeliike, asetasid need püttidesse ning püüdsid neid aklimatiseerida. Aadlite haudasid on seinamaalingutel sageli