dorsaaltasand. Mediaalne ehk keskmine ja sellest kaugemal paiknev lateraalne ehk külgmine. kraniaalne e.koljupoolne kaudaalne e. sabapoolne suund dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund eksternne e. välimine, internne e. Sisemine superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. Süva proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. Sisusmist pinda.
Paralleelselt maapinnaga asuvad horisontaaltasandid (frontaaltasandid). Mediaantasandipoolset organi osa nim. mediaalseks (keskmiseks) ning sellest kaugemal olevat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid dorsaalne (selgmine) ja ventraalne (kõhtmine). Segmentaaltasandi suhtes kasutatakse mõisteid kraniaalne (peapoolne) ja kaudaalne (sabapoolne). Osa termineid on seotud kindlate kehaosadega: jäsemete eespoolset pinda nim. dorsaalseks ning tagapoolset palmaarseks (pihkmiseks) või plantaarseks (taldmiseks) vastavalt esi- ja tagajäsemete puhul. Kehale lähemal asuvat jäseme piirkonda nim. proksimaalseks ning kaugemal asuvat distaalseks. Keha välispinna suhtes kõneldakse organi pindmisest e. superfitsiaalsest ja süvast e. profundsest pinnast või vastavalt eksternne (välimine) ja internne (sisemine). Kereõõntes asuvates organites eristatakse seina vastas seisvat e. parietaalpinda ja sisusepoolset e. vistseraalpinda. 8. Organi mõiste
Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 3. Luude ehitus
Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 11) Luude ehitus ja keemiline koostis
Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist ning keha välisseinast kaugemal vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 3. Luude ehitus
annaabi.ee 
