Orjapidajate elu Kolmejärguline õhtune lõunasöök: - söögiisu tõstvad road - lihatoidud, pudrud - magustoidud Pidulikele koosviibimistele järgnes jooming. Igapäevane riietus Põhiline riietusese oli särgitaoline tuunika, mille peal kanti toogat. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga. Toogat pidi kandma õigesti. Keisririigi ajal hakati kandma rohkem ainult tuunikat. Naised kandsid stoolat, selle peal kanti pallat. Kodus kanti sandaale, tänaval aga kingi või saapaid. Lihtrahva ja klientide elu Nende põhitoiduks olid nisuleib, nisu- või hirsipuder, puu- ja juurviljad, oad ja herned ning sibul ja küüslauk. Palju söödi ka toitvat oaputru. Kliendid olid isandast sõltuvad poolvabad isikud, kes olid oma isandale ustavad ja kuulekad. Orjade elu
a eKr VANA-ROOMA Rõivastus: 753. a eKr - indument ja amictus - sesoone riietus - kindad, pontsod, püksid - värviti kangad Kuningate ajajärk Mehed : - tuunika, tooga, pallium, paenula, lacerna - ülikutel kaunistused Naised: 510. a eKr - tuunika, stoola, pallat, paenula, aluspesu - siidsall, pearätt, lehvik, päikesevari Soengud: N: keskelt lahku kammitud ja kuklale sõlme kinnitud juuksed, jäikadeks peenikesteks Vabariigi periood lokkideks, kasutati juuksenõelu, võrke M: (enne) pikkad juuksed ja habe, (pärast) lühikesed juuksed ,väike habe ja vuntsid, kanti pileust Jalatsid: - sandaalid, saapad, - orjad käisid paljajalu
aluspesuna kandsid kreeklannad vöökohta ja kõhtu toetavat linast rätikut, mis mähiti rindade alt ümber keskkoha. Ka rindade ümber seati rätikutaoline kangatükk Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikandiga ehitud kehakate, mille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Pharos teenis ühtaegu nii dekoratiivset kui ka praktilist eesmärki Ülerõivana kanti kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Pealisrõivana kanti ka meeste himationi. See mähiti ümber keha ja vajadusel kaeti ka pea. Himation oli tavaliselt villane ja tumedam kui alusriietus, harilikult lambavalge RIIETUS MEHED Meeste rõivastusesemeteks olid eksomis, kitoon, himation ja hlamis. Algne rõivas eksomis oli nelinurkne villane kangas, mis kinnitati vasakul õlal paeltega või kanga enda nurkadega. Seda kanti vööga
Rõivastus oli inimese ümber kui kingituspakend. Peakatted olid laialt levinud. Need olid terava tipuga või ümara põhjaga kitsa servaga mütsid. Naisterõivastus oli meesterõivastusega üsna sarnane, seda mõjutas ristiusu kiriku õpetus. Naise rõivastus pidi olema talle kauniks vutlariks ja samal ajal looma ettekujutuse naise ebamaisest ilust, mis väljendus näojoonte omapärases harmoonias. Naised kandsid alusrõivana tuunikat, selle peal stoolat, ülerõivana paludamentumit, pallat või paenulat ning peakatet. Peakattena kandsid naised polsterdatud rulli ja looriga mütsi. ROMAANI STIIL Romaani stiil oli esimene keskaja kunstistiil Lääne-Euroopas, tekkis umbes 10. saj. ja püsis gootika tekkimiseni Prantsusmaal 12. saj., Saksamaal 13. saj. keskpaigani. Kiriku mõjul peeti romaani ajastul inimese keha patuseks ja seda pidi rõivastusega korralikult varjama. Naised kandsid üksteise peal kahte kleiti, mantlit ja peas rätikut.
Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikanditega ehitud kehakate, nille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Mõnikord anti sellele peenest kangast valmistatud rõivatükile salli kuju ja see seati diagonaalselt üle ülakeha. Pharos teenis ühteaegu nii dekoratiivset kui ka parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Naised kandsid pealisrõivana ka meeste himationi. Meeste riietus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad. Osa kangaste laiusest võis pruukida käsivartele lagevate varrukate moodustamiseks, teinekord laiuse ülejääk volditi ja kinnitati õlgadele. Et jätta muljet, nagu oleks tegemist pluusi ja seelikuga,
Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikanditega ehitud kehakate, nille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Mõnikord anti sellele peenest kangast valmistatud rõivatükile salli kuju ja see seati diagonaalselt üle ülakeha. Pharos teenis ühteaegu nii dekoratiivset kui ka parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele ning tõmmati vööga ümber puusade kinni. Naised kandsid pealisrõivana ka meeste himationi. Meeste riietus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad. Osa kangaste laiusest võis pruukida käsivartele lagevate varrukate moodustamiseks, teinekord laiuse ülejääk volditi ja kinnitati õlgadele. Et jätta muljet, nagu oleks tegemist pluusi ja seelikuga,
annaabi.ee 
