Puudus elekter, etendused olid selle tõttu päeval või tehti neid tõrvikute valgel Tänu tõrvikutele juhtus teatrites ka palju tulekahjusid Primitiivsed dekoratsioonid Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava- seal toimus kogu põhitegevus, see ulatus sügavale teatrimaja siseõue välja, niiet seal seisev publik ümbrites neid kolmest küljest. Tagalava- asus kõrgemal eeslavast ja oli eraldatud eesriidega. Tagalava kohal asus palkonlava. Publik istus rõdudel ja aukülalised loožides. Black-box teater: 20. sajand Lihtsad mustad seinad Puudusid dekoratsioonid Vaataja koht ebakindel Von Krahl, NO 99, Tartu sadamateater
tegelased esitasid jämekoomilisi, sageli seksuaalse alatooniga stseene 8.Reformatsioon usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine. 9.Teter- kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loozides. Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte. Naiste osi mängisid noormehed. 10. William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Ta on ingliskeelse kirjanduse suurkuju.18-aastaselt abiellus ta endast umbes seitse aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26
näoväljendusi. 6. Shakespear'i aegne teater Shakespear'i aegsel Inglismaal oli arvukalt avalikke ja erateareid. ( Nt. ,,Globe"). Avalikel teatritel pidi olema toetajaid. Draama muutus kirjandusliigiks, mis mõjutas ühiskonna hoiakuid kõige enam. Tegevus toimus järgemööda eri lavadel: a) eeslava ehk prostseenium põhitegelased, publik ümbritses kolmest küljest b) tagalava see oli eesriidega eraldatud c)palkonlava asus tagalava kohal Näidendis kasutati lavaefekte ja dekoratsioone. Viljeleti nii tragöödiad kui ka komöödiad. Teater oli dünaamiline, ajas ja ruumis kiiresti liikuva süzeega. Põhiliselt kirjutati 5- vaatuselisi värssteoseid. Teemad olid ajaloolised või mütoloogilised. Komöödiate sündmusi seostati kaasajaga. Naised kandsid teatris maske ja kaasa nad mängida ei tohtinud. Teater oli klubiline asutus. 7. Shakespear'i loomingu liigid, oska nimetada igast vähemalt kahte
teatrilaval; elukutselised näitlejad; kogu etendus improviseeriti etenduse käigus, oli vaid stsenaarium, oluline oli tegevus-& kõnekoomika; kõik kandsid maske, va armastajapaar; kasut pantomiimi, sooloetteasteid. Inglise dr- Suure mõjuga 16.s tänap draamaelule; tõsise sisuga; allikateks olid hiliskeskaegsed moraliteed, müsteeriumid, interluudiumid; draama muutus üheks kirjandusliigiks; tegevus toimus järgemööda erin lavadel: ees-, taga-, palkonlava; palju lavaefekte, dekoratsioone, kuid lava ei sarnanenud reaalsusega; Rteater- dünaamiline, ajas ja ruumis kiiresti liikuva süzeega; Christopher Marlowe (1564- 93) ,,Doktor Faustuse traagiline lugu". William Shakespeare (1564 1616) Komöödiad elurõõmsad; valits teema armastus. õigustab noorte inimeste loomulikke tundeid, armastust, ja selle vabadust, vastandab sellele ühiskondlikke eelarvamusi, norme ja keelde. ,,Palju kära eimillestki" (1598), ,,Nagu teile meeldib" (1599)
16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loozides. Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte. Naiste osi mängisid noormehed. Teatrid nõudsid uut ja põnevat repertuaari. Kerkis esile hulk näitekirjanikke, kes sageli olid ka näitlejad. Enne Shakespeare'i oli suurim draamakirjanik Christopher Marlowe (15641593), kes esimesena esitas draamavormis legendi Faustist ("Doktor Faustuse traagiline lugu"). Mõjutas Shakespeare'i.
16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loožides. Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte. Naiste osi mängisid noormehed. Teatrid nõudsid uut ja põnevat repertuaari. Kerkis esile hulk näitekirjanikke, kes sageli olid ka näitlejad. Enne Shakespeare’i oli suurim draamakirjanik Christopher Marlowe (1564–1593), kes esimesena esitas draamavormis legendi Faustist (“Doktor Faustuse traagiline lugu”). Mõjutas Shakespeare’i.
hakatud sel ajal tegutsenud kirjanikke nimetama elisabetaanideks. Avati palju avalikke ja erateatreid, kuhu pääses publik eri ühiskonnakihtidest. Võrreldes kitsale publikult määratud õukonnateatriga ja rändtruppidega omandas teater avarama kõlapinna. Draama muutus kirjandusliigiks, mis kõige enam võis mõjutada ühiskonna hoiakuid. Tollases teatrihoones toimus tegevus järgemööda 3 eri laval: eeslava (põhitegevus), tagalava (eeslavast eraldas eesriie) ja palkonlava. Istekohad asusid ainult rõdul, aukülalised olid loozi alumistel rõdudel. Näidendeis kasutati lavaefekte, nt helid lava tagant, ja primitiivseid dekoratsioone. Lava sarnanes keskaegse tingliku teatrilavaga. Ei tehtud veel katset lava sarnastamiseks eluga, laval puuduolev jäeti vaatajate fantaasia hooleks. Lavastati nii tragöödiaid kui komöödiaid, ent stiilipuhtust veel taga ei aetud nagu klassitsismis. Sisu oli ajalooline ja mütoloogiline, harva räägiti kaasajast. C