pikk kääbas ) alla e ring ja selle küngastele keskel laotud kirst. Laevkalmed Millised olid Arvati , et Elati ritvadest Kindlustatu Palkelamud , elamud elati ritvadest püstitatud d asulad talud. püstitatud koonusekujuli koonusjates sed püstkodades , püstkodades mis oli kaetud okste, nahkade ja talvel ka mätastega Uued oskused puuduvad võrreldes varasema kultuuriga
karjakasvatus. Kindlustatud asulad Kalandus, Saaremaal (Asva, küttimine ja Ridala, Kaalis) ja Põhja- alepõllundus Eesti rannikualadel. sisemaal. Nelinurksed palkelamud. Hakkas kujunema üksiktaluline asustus. 5. Eelrooma Jätkusid mitmed Uued Jätkus üksiktaluline rauaaeg (u 500 pronksiagsed põllusüsteemid, asustus, süvenes eKr- 50 pKr). traditsioonid, valmistati paistavad silma varanduslik ebavõrdsus.
9) Sinna sängitati põlenud luud koos hauapanustega. Matmistega kaasnes ka sööming. On leitud palju sõlgesid ja klaashelmeid. See näitab, et surnuid kardeti ja neile anti hauataguse elu jaoks kaasa palju asju, et nad rahul oleksid, maagilised rituaalid 10) Moodustusid külad, Eesti alal püstitati linnuseid, hakati kasutama relvasid, relvadest peitleiud ja haudadesse pandi kaasa sõjaleide. 11) Uurituim linnus on Rõuge linnus. Palkelamud, millel olid savipõrandad. Sepikojad, kus valmistati pronksist esemeid. Seal elas püsiv kogukond 20-30 inimest. Palkehitised. 12) Puudub konstruktsioon, erinevad kivistiku tiheduse poolest, sinna sängitati surnuid peamiselt põletatult, need on märgatamalt leiuvaesemad, on leitud ka ainult kehaosasid. 13) Naabermaades kujunesid riigid omaks võetus ristiusk oli sissejuhatus Eesti keskajale, korraldati ristisõdasid ja sõjaretkesid.
* hauda midagi kaasa Pronksi- 1800 * metallist tööriistad * töötlemisoskusete areng * kindlustatud asulad * kivikirstkalmed aeg 500eKr * pronksesemed sirp, (parandamine ja (Saaremaal ja Põhja-Eestis) * laevkalmed kirved ümberehitamine) * nelinurksed palkelamud * põletus- ja laibamatused * pronkstoore (tina + vask) * karjakasvatus (lambad, * enamus elasid avaasulates * muistsed põllud Saha-Lool * pronks kallis, kasutati kitsed ja veised) ja * üksiktaluline asustus ja * rannikupiirkond ja sisemaa ikka kivi maaviljelus (nisu ja oder) põllumaa eraomandus (hõredalt asustatud),
Skandinaaviast. Domineerivad kivist, luust ja puust kirved, noad jne. Kindlustatud asulate teke. Alepõllundus, on leitud ka paar pronksist sirpi. Kindlustatud asulad Saaremaal Asvas, Ridalas, Kaalis ja Põhja-Eesti rannikuvööndis Irus ja Narvas. Rajati loodulikult kaitstud paikadesse. Kindlusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, neid elati püsivalt. Nelinurkse põhiplaaniga palkelamud. Suurem osa elas arvatavasti siiski avaasaulates. Kivikirstkalmed kividest laotud ring, selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, arvatavasti perekonnapea, sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest kuüngas. Esineb kalmeid, kus surnuid on maetud kivikirstu ja ringi vahele. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaigaks
annaabi.ee 
