on. Avaliku elu tegelaste suhtes kehtib vähem piiranguid, mida nende kohta avalikustada võib ja minu arvates ajakirjanikud kuritarvitavad seda ja unustavad ära, et tegelikult on ka kuulsad inimesed samasugused isikud, kellel on lapsed, sugulased ja sõbrad, kellega nad vahel privaataega veeta sooviksid. Paljude kuulsuste puhul on ajakirjanike hullumeelne käitumine ja agressiivsus viinud turvameeste ja ihukaitsjate palkamiseni, kuna ajakirjanikud tungivad nende kodudesse ja jälitavad neid lakkamatult. Mõningatel juhtudel on läinud asi ka politseini välja ning ajakirjanike vastu on taotletud lähenemiskeeldu. Aasia kuulsuste puhul on väga levinud näomaskide ja silminiulatuvate mütside kandmine, et ajakirjanikud neid avalikes kohtades ära ei tunneks ja ahistama ei hakkaks. Nagu juba eelnevalt mainisin, ei ole selline hullumeelne käitumine ajakirjanike poolt enam inimlik hea rahasumma eest ei tasu ära
pärast ning paneb kahtluse alla tema truuduse. Tavaliselt inimene, kellel tekkib armukadeduse tunne ei anna sellele erilist tähtsust kui probleemile. Ta tajub alateadvuses, et probleem ei ole nii suur. Haiglaselt armukade leiab ohtlikke märke ka täiesti neutraalsetest olukordadest. Tulemuseks on emotsionaalsed häired: depressioon, süütunne, ärevus ja vaenulikkus. Samuti on ka rida käitumuslikke muutusi: kontrollimine, korduv käsitlemine, uurimine. Mõnikord jõuab ka detektiivi palkamiseni. Haiglaselt armukade ei suuda taluda olukorda, kus tema partner ei armasta teda sama palju. Psühhootiliseks armukadeduseks nimetatakse olekut, kui inimene on absoluutselt veendunud, et tema partner ei ole talle truu. Armukade ise püüab alati leida asitõendit salajasest suhtlemisest tema partneri ja kolmanda isiku vahel. Armukadedust võib esile kutsuda depressiooni seisund. Inimesel tekkivad probleemid enesehinnanguga
Käesoleval juhul on baastasu suuruseks 1,8 eurot tunnis. Mina tõstaksin selle baastasu 2,5 euroni tunnis. On tõsi, et sellisel juhul sulgeks mitmed ettevõtted ilmselt esialgu uksed ning paljud kaotaksid töö, kuid see oleks võrdlemisi ajutine situatsioon. Rahva ostujõud tõuseks, kuna need, kellel on töö, saavad paremat palka ning toovad oma suurenenud kapitali ka käibesse. See omakorda suurendaks nõudlust, mis viiks ettevõtete taasavamiseni, inimeste palkamiseni ning kokkuvõttes oleks elatustase senisest kõrgem. Kahtlemata oleks ettevõtetel võimalik maksta oma töötajatele riiklikust miinimummäärast suuremat tasu. Teatava probleemiga kerkivad siiski esile projektipõhised töötajad, kelle puhul on keerulisem rääkida konkreetsest tunnitasust ning pigem rakendatakse projektipõhist tasu. Sellist situatsiooni on väga keeruline kuidagi seaduslikult täpsemalt reguleerida, kuid mõningal määral on see siiski võimalik
ja hakkas seal ka muusikateooriat õpetama. Ta pälvis doktorikraadi kompositsioonis ja muusikateoorias. 1970. aastate lõpus hakkas Horner Ameerika Filmi Instituudi jaoks tudengite filmidele muusikat looma, mis avas talle tee filmimuusikasse. Horneri esimene väga suur projekt oli ,,Star Trek II : Khani raevule" muusika kirjutamine 1982. aastal. Esialgu tahtis filmi rezissöör Nicholas Meyer palgata Jerry Goldsmithi, kuid Goldsmith osutus liiga kulukaks, mis viis hoopis Horneri palkamiseni ja juhatas filmi suure edu järel Horneri arvukate pakkumisteni ja võimalusteni töötada maailmatasemel esinejatega ja rezissööridega, näiteks Londoni Sümfooniaorekstriga ja James Cameroniga. (Stevenson 2013) Horneri loodud muusikast filmile ,,Tulnukad" (1986) on loo Bishop´s Countdown muusikaline haripunkt üks kõige sagedamini kasutatavaid teemasid filmitreilerite tegemisel. Kõige paremini on Horner tuntud muusika eest, mille ta rezissöör James Cameroni ,,Titanicule" kirjutas