Mida rohkem, seda uhkem? Mida rohkem, seda uhkem? Ma arvan, et me kõik oleme kuulnud sellist ütlust. Küsimus on juba see, et kas päriselt ka on nii, või on see kõigest tühipaljas väljend? Arvan, et paljuses asjades loeb loomulikkus ja see, et asi on maitsekas. Absoluutselt kõigega annab üle pingutada, seda ka muusika ja väljanägemisega. Kui kõike on liiga palju ning oskusest selle kõigega ringi käia puudub siis näeb asi ikka väga võlts välja. Ehe näide liiga liialdavast ja ebaloomulikust ajastust on barokk. Sõna barokk ise on tekkinud sõnast „barocco“, mis tähendab portugali keeles lopergust ja korrapäratut pärli
Nt sotsiaaldemokraadid, kes Postimehe tiivaga läksid raksu, sest pidasid neid liiga tagurlikeks ning vanamoodsateks, tähtsustasid tööstuse ja tööjõu küsimust ühiskonnas (nt M.Martna, Ed. Vilde). Tõstatati teemasid, mis on õigus, kes on kodanik, demokraatia ümber keerlevad küsimused s.t. sel hetkel oli vastasseisu / dialoogi teke kasulik! Natsionaalsotsialistid – ühes rahvuslikkusega peab käima vendlus ja võrdsus. Selles arvamuste paljuses ja diskussioonide ajas kasvab välja ka Noor-Eesti ( I ) 1905 . II 1907 1901 päevaleht „Teataja“ Tlnas K.Päts . Postimees oli aateline, uskus, et enne kui üldse kuskile liikuda, on vaja aateid, põhimõtteid, millesse uskuda ning siis tuleb majanduslik kindlustatus, mis seda üldse toetab. Pätsi Teataja oli vastupidisel arusaamal, nad uskusid, et eelkõige on vaja majanduslikku sõltumatust, seejärel saab „tegeleda“ aadete jms ellu viimisega, kultuuriga jne.
Tegemist on teooriatega, mis püüavad kunsti funktsioone ja olemust normeerida ning eristada ja väärtustada selle järgi tõelist ja ebatõelist kunsti. SKT d püüavad avastada kunsti olemust. See olemus on lahus mistahes representeerivatest eesmärkidest. Kunsti areng kulmineerub seal, kus kunst sulandub ühiskondlike eesmärkidega. SKT- e kriitikute (J.-M. Schaeffer) arvates puudub kunstil selgepiiriline ja püsiv loomus ja SKT ei lase meil tajuda kunsti tema paljuses ja muutuvuses. SKT d on kitsarinnalised. Kanti geeniusekontseptsioon eeldab geniaalsust, mis tähendab uuenduslikkust, kuid alati ka suhet traditsiooniga, mis on kindlapiiriline, selgelt jälgitav ja aktiivne kriitiline hoiak. Kunst remodelleerib meie "kehastumist", hoiakuid ja kogemust. Kunsti ja teaduse vahe on selles, et kunst teeb seda väga individuaalsel, teadus aga üldiste asjade tasandil.
3. Tuletusseosed: seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel (jooks/mine/ja/utaja) Nt kõnepuudega lastel on vähe selliseid tuletatud sõnu. Sõnavara areng(vt ka kõnearengu teema) Sõnatäehdnuse areng ons eotud tunnetustegevuse arenguga. Sõna pärisnime rollis. BAASSÕNAVARA -esmased tajud, gestalttaju/konkreetne kujutlus Baassõnavara; meeleorganite tajutavate objektide, tegevuste, omaduste/tunnuste nimetused, suure kasutussagedusega, lihtsasti hääldatavad ja paljuses kontekstides kasutatavad sõnad (umbes 2000- 3000 sõna, areneb umbes 3-4aastaks). Need on tajutud asjad, nt kosmos ei ole, aga koer on. Edasine areng 2 suunas: Üldistamine või konkretiseerimine. · Sõna ülekantud tähenduses(metafoor, metonüümia) <-> rühmade sarnased tunnused nt rongaema · Abstraktse tähendusega sõna või sõnaühend <-> üldistatud/mentaane rühm, mõiste bioloogiline ema 3. loeng- Kõne funktsionaalsüsteem
Binaarsed opositsioonid: piir ja määratlematus, paaritu ja paaris, ühtsus ja paljus, liikumine ja rahu seisund e. püsi; parem ja vasak; sirge ja kõver; hea ja halb, mees ja naine; valgus ja pimedus; ruut ja ristkülik. Maailma olemuseks pidas arve ja nendevahelisi suhteid. Arvud on esmased elemendid, mille taga seisavad esmased printsiibid. Arv on vormiv põhimõte, määratlematu on vormitu mass. Arvude tähendused: 1 ühtsus, punkt; 2 jaotus, joon; 3 ühtsus paljuses (sest seob 1 ja 2); 4 arvu allikas, keha, ruum, harmoonia (1+2+3+4=10) Õiglust väljendab ruutarv (4 v 9), sest selles on võrdne korrutet võrdsega, mis väljendab sama samaga tasumise printsiipi. Võttis kasutusele kosmose mõiste `korra' tähenduses, `kaosele' vastanduvana. Kujutab endast korrapära, harmoonilisust. Järeldas, et Maa (ja teised taevakehad) on kerakujuline, kuna kera on kõige täiuslikum kehade seas. Maa on maailma keskpunkt (geotsentrism), mille ümber
annaabi.ee 
