" Meie uksetaga on suur ja lai maailm, mis on jagatud riikideks. Riikide peamiseks koostisosaks on selle rahvas. Suurel riigil rohkem, viksel riigil vhem. Milliseid eeliseid ja puuduseid annab paljurahvuselisus ? Mina, tavaline eestlane, kes on elanud oma rikest elu alles 18 aastat, ei ole veel ninud oma silmaga maailma selle ties avaruses. Seetttu olen nii mina, kui paljud minuvanuselised noored kinni maailma musternidises. Ma vin rkida USAst, kui paljurahvuselisest riigist ja nii elda kikide vimaluste maast ja tuua siia krvale vrdluseks oma kodumaa Eesti. Mida rohkem rahvast on riigis, seda mitmeklgsem on riik, kuna inimesed on nii erinevad. Mida suurem on rahvaarv, seda rohkem vetakse kuulda rahva sna. Niteks kui eestlased hakkaksid vitlema narkootikumide vastu maailmas, siis ei oleks see pooltki nii mjuvimas, kui seda teeksid ameeriklased. Paljurahvuselises riigis kib tihti suur olelusvitlus. Inimesi on lpuks juba nii palju, et nad
Sotsialistide lähemaks eesmärgiks oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitluse (rahvaülestõusu) teel, kaugemaks eesmärgiks aga sotsialism, võimu üleminek proletariaadile, plaanimajanduse kehtestamine, ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine. Tsentralistid tuginesid Marxi ja Lenini õpetusele ning toetasid rahvusasjades internatsionalismi põhimõtteid. Föderalistide toetajaskond koosnes erinevalt tsentralistide baasiks olnud Põhja- Eesti linnade paljurahvuselisest tööliskonnast Lõuna-Eesti valdavalt eestikeelsetest maa- ja linnatöölistest ning haritlastest. Liikumine propageeris sotsialismi ja rahvusluse sünteesi ning rõhutas autonoomia ja föderalismi põhimõtete rakendamise vajadust nii Venemaa riigikorralduse reformimisel kui sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel. Eesti demokraatliku sotsialismi traditsioonile aluse pannud föderalistide ideelist tolerantsust ning
kahanemist. Elanike arv jäi siiski suuremaks kui vahetult peale linna jagamist.29 Suurem muutus toimus muidugi rahvuslikus koosseisus. Kuigi Eesti-Valga jäi paljude erirahvusest inimeste kodulinnaks, oli 1922. aastaks Eesti poolele jäänud linnaelanike seas eestlaste osakaal siiski tervelt 74% ning lätlaste osa jäi 15% lähedale. Piirkomisjoni tegevuse alguses 1919. aastal arvestati kogu Valga elanikkonnas eestlaste osakaaluks 49,8% ja lätlaste osaks 38,7%.30 Ehk siis ühest paljurahvuselisest linnast, kus ükski rahvusgrupp ei moodustanud absoluutset ülekaalu, oli järgi jäänud kaks ühe domineeriva rahvusega linna. 29 Valgamaa ..., lk 489-490. 30 Samas, lk 495-496. 10 Piirivalvest ja piiriületusest Kuni kutselise piirvalve loomiseni 1923. aastal, valvasid Eesti piiri sõjaväeosad.31 Aprillis 1920 saabusid Valka piirile teenima Vabadussõjas linna vabastamisel peamist rolli
Sotsialistide lähemaks eesmärgiks oli isevalitsuse kukutamine relvastatud võitluse (rahvaülestõusu) teel, kaugemaks eesmärgiks aga sotsialism, võimu üleminek proletariaadile, plaanimajanduse kehtestamine, ekspluateerimise ja eraomandi kaotamine. Tsentralistid tuginesid Marxi ja Lenini õpetusele ning toetasid rahvusasjades internatsionalismi põhimõtteid. Föderalistide toetajaskond koosnes erinevalt tsentralistide baasiks olnud Põhja-Eesti linnade paljurahvuselisest tööliskonnast Lõuna-Eesti valdavalt eestikeelsetest maa- ja linnatöölistest ning haritlastest. Liikumine propageeris sotsialismi ja rahvusluse sünteesi ning rõhutas autonoomia ja föderalismi põhimõtete rakendamise vajadust nii Venemaa riigikorralduse reformimisel kui ka sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel. Eesti demokraatliku sotsialismi traditsioonile aluse pannud föderalistide ideelist tolerantsust ning partei juhtimisel demokraatlike meetodite
annaabi.ee 
