elutingimustest ja elukeskkonnast ¤ oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest ¤ paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine ¤ olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikidest. Tema teooria ilmus aastal 1859. 22. 280-360 miljonit aastat tagasi valitsesid maismaal hiidsõnajalgtaimed. Sõnajalgtaimedest arenesid täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. 23. Suurema tõenäosusega jäävad ellu ja paljunevad need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. 24. Hübriidseid vorme esineb nendel liikidel, mis kergesti ristuvad. Nende järglaskond lahkneb tugevasti, esineb nii emasliigi, isasliigi kui ka vahepealsete tunnustega isendeid. Hübriidsete vormide tekkeks peavad olema teatud
tegi võimalikuks hulkraksete organismide tekke( esimesed olid vetikad). Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. Umbes 540 mln a eest kujunesid välja loomade peamised ehitustüübid(arenesid ainuõõssed, ussid, lülijalgsed). Suureks pöördeks elu evolutsioonis sai mõnede organismide siirdumine veest maismaale. Esimesed taimed- samblad ja sõnajalgtaimed. Maismaa tingimustes arenesid aja jooksul uut tüüpi, sõnajalgtaimedest täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed. Paljasseemne ja katteseemnetaimed(õistaimed). Taimestiku areng ja levik muutis oluliselt elukeskkonda. Esimesteks loomadeks lülijalgsed, siis kahepaiksed, siis roomajad, siis imetajadja linnud. Bioloogilise evlutsiooni viimaseks suursündmuseks oli inimese ilmumine maale( umbes 2 mln a tagasi) Evolutsiooni geneetilised alused: väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon( liigisisene rüh, mis kestvalt asustab teatud piiratud osa liigi levilast).
Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. Kujunesid välja peamised loomade ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, keelikloomad (~540 miljonit aastat tagasi). § Suureks pöördeks evolutsioonis oli elu siirdumine veest maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblad ja algelised sõnajalgtaimed (~410-440 miljonit aastat tagasi). Kivisöeajastul (~280-360 miljonit aastat tagasi) olid hiidsõnajalgtaimed. Sõnajalgtaimedest arenesid täiuslikuma ehituse ja paljunemisviisiga taimed: paljasseemnetaimed (~300-350 miljonit aastat tagasi) ja katteseemnetaimed ehk õistaimed (~100-130 miljonit aastat tagasi). Tänapäeval on kõige liigirikkamad ja mitmekesisemad õistaimed. Loomad said maismaale elama asuda pärast taimi. Nad toitusid taimedest ja hingasid taimede poolt toodetud hapnikku. § Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed (~400 miljonit aastat tagasi). Lülijalgsetele järgnesid kahepaiksed
Oscillatoria (vasakul) ja Anabaena (paremal) Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Punguvad ja jätketega bakterid Mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved (jätketesse ulatub rakumembraan ja tsütoplasma) või koosnevad kas valgust või eritatud limast. Enamasti on neil jätketel kinnitumisfunktsioon. Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega. Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Punguvad ja jätketega bakterid Hyphomicrobium on punguv bakter. Pung moodustub hüüfi otsa. Hüüfi ulatub tsütoplasma. Elab toitainetevaeses keskkonnas (oligotroof). Emarakk võib ühe hüüfi otsa korduvalt pungasid moodustada. Saab keskkonnast eraldada
b) Y liitelised 1. sugunäärmete arenguhäire (viljatus) 2. kõrvalestade karvasus Kombinatiivne muutlikkus : - päriliku muutlikuse teisane vorm. - omab 3 tasandit : · kromosoomide ristsiire meioosi 1. Profaasis · kromosoomide sõltumatu lahknemine 1. Anafaasis 11 · Genoomide ühinemine viljastumisel - kombinatiivne muutlikkus on otseses seoses paljunemisviisiga : · vegetatiivsel paljunemisel puudub · eoselisel paljunemisel esineb piiratult (spoornemeioos) · sugulisel paljunemisel esineb maksimaalselt. NB! Kombinatiivne muutlikkus annab põhiosa pärilikust muutlikkusest. Modifikatsiooniline e. mittepärilik muutlikkus : NB! Modifikatsiooniline muutlikkus on määratud keskkonna ja geenide vastasmõjust. NB! Konkreetsed tunnused ei pärandu. Modifikatsioonilise muutlikkuse mõjul ilmnevad tunnused :
akineedid, mis taluvad hästi ebasoodsaid tingimusi ja heterotsüstid, milles toimub õhulämmastiku fikseerimine. Punguvad ja jätketega bakterid: Mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved (jätketesse ulatub rakumembraan ja tsütoplasma) või koosnevad kas valgust või eritatud limast. Jätketel on enamasti kinnitusfunktsioon Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega. (Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele.) Hyphomicrobium Stella Asticacaulis (A- on eitus) Caulobacter (kinnitumisjätkega veebakter) Planctomycesel (arvati alguses et see on seen, kuna pungus) Verrucomicrobium spinosum Nevskia (taustal) esineb veekogude pindkiles. Puukujuline jätke koosneb limast. Arvatakse, et lima hakkab ta välja ajama ebasoodsates toitumistingimustes.
moodustades niidi e. trihhoomi . Niiti võib katta pealt polüsahhariidne õhuke kate või paks limakapsel. Niidis enamasti kõik rakud ühesugused. · Punguvad ja jätketega bakterid mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved või koosnevad kas valgust või eritatud limast. Enamasti on neil jätketel kinnitumisfunktsioon. Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega. Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele. 25. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Mükoplasmad ja klamüüdiad haigustetekitajatena. · Aktinomütseet efektiivsed orgaanilise aine lagundajad. Mullas väga edukad. Pikka aega peeti seenteks, kuna neil on mütseel nagu seenelgi. Neil
*pistokstega *juurestiku jagamisega *pookimine ja silmastamine Seentel * austerserviku pakud (mütseeliga nakatatud pakud) * sampinjoni mütseelid (?) Loomadel- tänapäeval ülivähe levinud *embrüo jagamine mitmeks osaks (50-60ndad) REK: 1) On antud erinevad paljunemisviisid, leida vegetatiivsele paljunemisele omased (sõstra paljundamine pistokstega, kassipoegade sündimine, seemnete valminime võilillel jne) 2) On antud joonis pärmseene pungumise kohta, kirjeldada millise paljunemisviisiga tegu ja millise muutlikkusega organismid 3) On antud 3 paljunemisviisi vegetatiivne, eoseline, suguline. Leida väikseima päriliku muutlikkusega paljunemisviis 4) Selgita, miks vaid vegetatiivselt paljunevate organismide evolutsioonitempo on väga aeglane Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos Rakutsükkel Koosneb interfaasist ja mitoosist. Interfaas- ajavahemik kahe mitoosi vahel.
◦ Mittepärilik (modifikatsiooniline muutlikkus): geenide ja keskkonna koosmõjul, konkreetsed tunnused ei pärandu. ◦ Pärilik muutlikkus ◦ Mutatiivne (geen-, kromosoom-, genoommutatsioon) ◦ Kombinatiivne (mittehomoloogiline, homoloogiline) Kombinatiivne muutlikkus: ◦ Päriliku muutlikkuse teisene vorm ◦ Omab 3 tasandit (ristsiire meioosi 1. profaasis, kromosoomide sõltumatu lahknemine 1. anafaasis, genoomide ühinemine viljastumisel) ◦ Otseses seoses paljunemisviisiga (puudub vegetatiivsel paljunemisel, eoselisel minimaalselt, sugulisel maksimaalselt) Mendeli seadused Mendeli esimene seadus (ühtlikuse seadus) – homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne. AA X aa (homosügoodid) A a (sugurakud) F1 Aa Aa Aa Aa (heterosügoot) Mendeli teine e. lahknemisseadus – heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine
· Kaltsiumi ja Fosfori ainevahetushäired.(tekib vitamiin D-st sõltumatu luude hõrenemine) b) Y liitelised 1. sugunäärmete arenguhäire (viljatus) 2. kõrvalestade karvasus Kombinatiivne muutlikkus : - päriliku muutlikuse teisane vorm. - omab 3 tasandit : · kromosoomide ristsiire meioosi 1. Profaasis · kromosoomide sõltumatu lahknemine 1. Anafaasis · Genoomide ühinemine viljastumisel - kombinatiivne muutlikkus on otseses seoses paljunemisviisiga : · vegetatiivsel paljunemisel puudub · eoselisel paljunemisel esineb piiratult (spoornemeioos) · sugulisel paljunemisel esineb maksimaalselt. NB! Kombinatiivne muutlikkus annab põhiosa pärilikust muutlikkusest. Modifikatsiooniline e. mittepärilik muutlikkus : NB! Modifikatsiooniline muutlikkus on määratud keskkonna ja geenide vastasmõjust. NB! Konkreetsed tunnused ei pärandu. Modifikatsioonilise muutlikkuse mõjul ilmnevad tunnused : REAKTSIOONINORM tunnuse muutlikuse piir
(spoorid e. akineedid- talub ebasoodsaid tingimusi; heterotsüst- fikseerib õhulämmastikku N2). 13 Punguvad ja jätketega bakterid Mõnede bakterite rakkudel on jätked, mis on kas raku väljakasved (jätketesse ulatub rakumembraan ja tsütoplasma) või koosvevad kas valgust või eritatud limast. Kinnitumisfunktsioon. Jätked võivad bakteritel olla seotud ka paljunemisviisiga pungumisega. Punguvatel bakteritel võivad pungad moodustuda kas vahetult emarakule või emarakust moodustuva jätkele. Planctomyces. Valguline jätke, raku vastaspoolusele moodustub pung. Verrucomicrobiom spinosum- soolatüükataoliste jätketega bakter. Leitud veest ja (eriti arvukalt) mullast, aga ka inimese soolest. Prosthecobacter fusiformis (prostecho- jätkega-). Jätkesse ulatub ka tsütoplasma. Perekonna mitmel liigil on tubuliini (eukarüoodi luustruktuuri valk) geen genoomis.
annaabi.ee 
