Natuke võõras (geneetiliselt optimaalselt kauge) on seetõttu enamasti sugulise valiku käigus ka kõige atraktiivsem (seksikam). Migratsioon Migratsiooni on kolme liiki (kui mitte arvestada aeg-ajalt ette tulevaid nn. enesetapumigratsioone, näiteks vaalade juures). Nimetetekse neid, kasutades raudteeterminoloogiat. 1. Mitmekordse kasutusega pilet (kuupilet, aastapilet, vms.). Migreerutakse kord aastas toitumispaika ja kord aastas paljunemispaika. See on väga levinud migratsioonitüüp iteropaarsetel liikidel. Näiteks rändlinnud, kärnkonnad, siirdekalad (särg ja teib meie rannikualadel), keiserpingviinid, jne. 2. Edasi-tagasi pilet. Migreerutakse kord elus toitumispaika ja kord elus paljunemispaika. Tavaline semelpaarsetel liikidel. Näiteks Vaikse Ookeani lõhelised (toituvad ookeanis, paljunema lähevad kord elus jõgedesse), angerjas
A. dN/dt = rN – P; dP/dt = fP – qN; B. dN/dt = rN; dN/dt = rN(1 – N/K); C. dN/dt = logC – 3/2 log N; dP/dt = logC - logN; D. dN/dt = rN – a’NP; dP/dt = fa’NP – qP; D on õige, teised on mingi jama. 24. Millised näited sobivad illustreerima sellist elutsükliga seotud migratsiooni, mille piltlikuks nimetuseks on edasi-tagasi pilet (üks kord elus rännatakse toitumispaika ja üks kord elus paljunemispaika)? A. Valgepõsk lagle, admiral, lemming; B. Valgevaal, zooplankton, meririst; C. Läänemere lõhe, latikas, kapsaliblikas; D. Vaikse Ookeani lõhe, angerjas, kiil; E. Hooghändlane, vihmauss, nematood, varsakabi; Loend D sisaldab oleseid, kes üks kord elu lõpus tagasi paljunemispaika rändavad. 25. Millises süsteemis on valdavaks interakstsioonitüübiks kommensalism? A. Kiskja-herbivoor süsteem; B. Taim-seen süsteem; C. Laguahel; D
Levimine isendite ümberpaiknemine ruumis. Levimine võib olla juhuslik või suunatud. Põhjused : a) Leida soodsaid keskkonna tingimusi ; b) Suurendada areaali ja seeläbi vähendada liigisisest konkurentsi. Migratsioon suurema hulga isendite suunatud liikumine ühest kohast teise. a) üheotsapilet haruldane, tuntakse liblikatel. Iga põlvkond lendab elu jooksul ühte kohta munema. b) edasi- tagasi pilet massiliselt levinud. Kord elus minnakse paljunemispaika (lõhed) ; c) korduv- kasutatav pilet toimub elu jooksul perioodiliselt, nt lindude ränne pesitsusterritooriumile. 15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Liigisisene konkurents jaguneb: Sümmeetriline konkurents kõik osapooled saavad võrdselt kahju, nt toitained, nende vähesus (toitained tulevad igas suunas) Asümmeetriline konkurents ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni, nt valgus (valgus tuleb ühest suunast) 16
MIGRATSIOON – Levimise erivorm Suure hulga isendite suunatud liikumine ühest kohast teise. Migratsiooni tüübid: 1. Korduvkasutusega pilet Tavaline interopaarsetele liikidele – korraga saadakse vähe lapsi, mitu paljunemispingutust. • Rändlinnud • Suurte mereimetajate ränded (rändkilpkonn, vaal) Põhjustab: aastaaegade vaheldumine 2. Edasi-tagasi pilet Migreerutakse toitumispaika ja üks kord paljunemispaika. Tavaline semelpaarsetele liikidele – elu jooksul toimub 1 paljunemispingutus. nt: sääsed. Sünnivad/kasvavad lombis ja siis lähevad verd imema. Naasevad paljunemispaika, munevad ja surevad nt: vaikse ookeani lõhelised. Sünnivad jões, toituvad ookeanis ja paljunevad jões ning surevad. 3. 1-otsa pilet Väga haruldane. Migreerutakse 1 kord, tagasi migreerivad lapsed. NB! Täheldatud ainult liblikatel (admiral, monarh).
annaabi.ee 
