optimaalse teekonna (least-cost) modelleerimist kasutades simuleeriti konnade iga-aastast keskmist jaotumist sigimispaikade vahel. 2) elupaikade sobivuse modelleerimine 3) võimalike sõlmühendusteede hindamine 3) graafiku ühendumisanalüüs, milleks kasutati Conefor Sensinode tarkvara. Uurimisvaldkond ja rohukonnade tiigikasutus Vaatluse all on rohukonn, kelle elupaiku ja elupaikade vahetamist jälgiti Prantsuse Alpides (Joonis 1). Rohukonn on kiire paljuneja, kudedes Prantsuse Alpides kevadeti erinevat tüüpi vesikeskkondades. Pärast paljunemisperioodi liiguvad konnad tiikidest metsa aladele, kus nad jäävad talveunne. Vahemaa tiikide ja metsa alade vahel võib olla kuni 1500 meetrit. Uuringus vaadeldud ala hõlmas 4067 ruutkilomeetrit Isere ja Savoie piirkonnas, kuhu jääb ka Gresivaudani tihedasti asustatud org. Orus asuvad kaks suurt linna Grenoble ja Chambery, kus elab vastavalt 500 000 ja 100 000 inimest
kiviktaimlas ja püsilillede peenras. Eelistab hästiõhustatud viljaka pinnasega poolvarjulist kuni varjulist kasvukohta. Võib jääda samale kasvukohale mitmeks aastaks järjest. Paljundatakse sibulatega, mis istutatakse sügisel umbes 10 cm sügavusele. Aed koerahammas Väga jõulise kasvu ja kiire jagunemisega pruunilaiguliste sügavroheliste läikivate lehtedega . 30-40 cm kõrgusel varrel. on mais 2-5 (10) väävelkollast õit , mille neelu ümber on pruun rõngas. Kiire paljuneja tuleb pärast sibulapesa jagamist kohe 10 cm vahedega vähemalt 10 cm sügavusele tagasi istutada. Harilik koerahammas 10-30 cm kõrgusel varrel aprillis puhkev üksik allavaatav purpurroosa, sinkjate tolmukapeadega 2-3 cm pikkune õis meenutab järsult tagasikäändunud õielehtede tõttu veidi alpikanni õit. Harilik koerahammas sobib aias poolvarjulisse kasvukohta.. Liivane lehekõduga rikastatud parasniiske muld on talle parim. Sibulad ei taha suvel mulla läbikuivamist.
Teadlased on kindlaks teinud et elektriangerjal on hästi arenenud kuulmis taju. Neil on Weberi aparaat. Mis ühendab kõrva ujupõiega mis suuresti võimendab nende kuulmist. SIGIMINE, ARENG, ELUIGA Elektriangerjad sigivad kuival ajal. Munad hoiustatakse hästi peidetud pessa, mis on tehtud isase süljest. Vaatlusel on selgunud, et keskmiselt 1200 embrüot koorub. Emaslooma marjaterade arvuks on loetud 17 000. Elektriangerjas arvatakse olevat järguline paljuneja. Elektriangerja eluiga looduses ei teata. Kuid vangistuses isased on elanud 10-15 aastaseks, samal ajal kui emased tavaliselt elavad 12-22 aastaseks. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS http://en.wikipedia.org/wiki/Torpedo_%28genus%29 http://en.wikipedia.org/wiki/Marbled_electric_ray http://en.wikipedia.org/wiki/Electric_catfish http://en.wikipedia.org/wiki/Malapterurus http://animaldiversity.ummz.umich
Fitness- parem kohasus. Nt atraktiivsus määrab ära isaste parema kohasuse ehk fitnessi. Näiteks on ilusama sulestikuga isastel vähem parasiite või isaste teatud käitumuslikud jooned viitavad nende suuremale vitaalsusele. ,,Heade geenide teooria" Kohasuse (fitness) - st väljendeid "looduslik valik soosib A'd" ja "A'l on kõrgem kohasus" võib vaadelda sünonüümsetena. Kohasust võib seega defineerida kvalitatiivsel tasemel kui (suhtelist) paljunemisedukust ehk paljuneja panust järglaspõlvkondadesse. Kohasuse mõiste on põhimõtteliselt rakendatav alleelile ja isendile. Kõrgema kohasusega ("kohasem") alleel on see, millel on rohkem koopiaid populatsiooni järglaspõlvkondade genofondis. Kohasem isend on see, mis/ kes tagab oma alleelide suurema esindatuse järglaspõlvkondades, ehk siis "on edukam oma geene levitama". Üldjuhul võib esitatud isendi kohasuse
Kui kahe või mitme mikroobi kooskasvu võivad nende põhilised omadused väljenduda tugevamini kui üksinda kasvades, siis sellist kooskasvu suhet nim sünergismiks. Nt valke lagundavad organismid arenedes koos lagundavad valke intensiivsemalt kui eraldi. Kui mikroobide kooskasvul üks liik, kas pidurdab või peatab teise arengu või koguni hävitab teise, siis nende vahel on antagonism suhe. Antagonismi üks põhilisemaid mehanisme toimib metoboolsel alusel. Sageli toimub kiirema paljuneja poolt tekitatud väljakurnamis fenomen, mil tarvitatakse ära substraat ja eritatakse teise ainevahetust pärsivaid toksilisi ühendeid. Bakterite antimikroobseid metaboliite, mis võivad olla nii madal kui kõrgmolekulaarsed ühendid nimetatakse bakteriotsiinid. Neil on väga erinev antimikroobne toime mõjudes oma liigi piires või hävitades teisi oma liigist geneetiliselt kaugemaid mikroobe. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimetatakse antibiootikumideks
Kui kahe või mitme mikroobi kooskasvu võivad nende põhilised omadused väljenduda tugevamini kui üksinda kasvades, siis sellist kooskasvu suhet nim sünergismiks. Nt valke lagundavad organismid arenedes koos lagundavad valke intensiivsemalt kui eraldi. Kui mikroobide kooskasvul üks liik, kas pidurdab või peatab teise arengu või koguni hävitab teise, siis nende vahel on antagonism suhe. Antagonismi üks põhilisemaid mehanisme toimib metoboolsel alusel. Sageli toimub kiirema paljuneja poolt tekitatud väljakurnamis fenomen, mil tarvitatakse ära substraat ja eritatakse teise ainevahetust pärsivaid toksilisi ühendeid. Bakterite antimikroobseid metaboliite, mis võivad olla nii madal kui kõrgmolekulaarsed ühendid nimetatakse bakteriotsiinid. Neil on väga erinev antimikroobne toime mõjudes oma liigi piires või hävitades teisi oma liigist geneetiliselt kaugemaid mikroobe. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimetatakse antibiootikumideks
languses. Matemaatilises mõttes on keskkonna kandevõime seega populatsiooni maksimaalne võimalik stabiilne tihedus ehk populatsioonitiheduse asümptood. Viimast saab märkida populatsioonitiheduse teljele graafikul, kus piiratud kasvu võrrand on integraalkujul esitatud. Piiratud kasvu võrrandis on seega kaks muutujat (N, t) ja kaks liigiomast parameetrit (r, K). Viimased on olulised liigi põhilisi kohastumusi väljendavat suurused. Kui r on kõrge, siis liik on kiire paljuneja, kui K on kõrge, siis liik kasutab ressursse efektiivselt ja ökosüsteemis on korraga võimelised elatuma ning paljunema suur hulk isendeid. K kujuneb evolutsioonis välja kui sündivuse ja suremuse tasakaal teatava populatsioonitiheduse juures. Mõlemad võivad sõltuda N-st ja mõlemad võivad olla ka N-st sõltumatud. 31 LIIGISISENE KONKURENTS – kahepoolselt kahjulik biootiline vastasseis.
annaabi.ee 
