ja soodsate kohtuotsuste kohta. Kõik see materjal on tänaseni säilinud. Tänapäeva Athos on Kreeka ülemvõimu all eksisteeriv õigeusu munkade autonoomne vabariik.(Palamets 1991: 46-48) Kirjandus Keisririigi esimestel sajanditel kirjutati biblionidele, peale seda tuli odavam ja mugavam vihikukujuline köide- koodeks. Kuni 11. sajandini kirjutati pärgamendile, aga siis ilmus kaltsupaber. Esialgu paljundasid käsikirjalisi raamatuid kirjaoskajad orjad, hiljem muutus see aga munkade tööks. Raamatuid illustreeriti värviliste miniatuuridega ja palju rõhku pandi köitele. Teistele valitsejatele saadetud kirjad olid tihti kirjutatud kulla või hõbedaga, värvilisele pärgamendile ja pandud silindrisse, mis oli veel omakorda kaunistatud. Tavalisele lugejale oli kujundatud odavam ja tavalisem raamat. Konstantinoopolis oli eraldi rmaatukaupmeeste kvartal, kuhu kogunes õhtuti
Jumalikust imest võlutuna noppis ta põõsalt lehe ning puudutas sellega kombekohaselt otsaesist, huuli ja keelt. Ta tundis tugevat värkendavat erutust, mis voolas tema liikmetesse ning tegi selgeks vaimu. Mitte kunagi varem polnud ta tundnud midagi sellist. Ka tema kaaslased toimisid Darrama eeskujul ning tundsid jumaliku taime imettegevat mõju. Nüüd hakkas pühak jutlustama imepõõsa võimust. Tema ja ta kaaslased ehitasid jumaliku põõsa ümber müüri, hoolitsesid tema eest ning paljundasid taime hoolikalt." (2.) Teise legendi kohaselt oli imperaator Shen Nung osav valitseja, loov teadlane ja kunstide toetaja. Tema ettenägelikud ediktid nõudsid muuhulgas hügieenilise ettevaatusabinõuna kogu joogivee keetmist. Ühel suvepäeval oma valduste äärealasid külastades peatusid valitseja ja tema õukond puhkuseks. Vastavalt reeglitele hakkasid teenrid õukonnale joomiseks vett keetma. Kõrvaloleva põõsa küljest kukkusid kuivanud lehed keevasse vette ja pruun vedelik
Harilik lodjapuu 2. LEHTPUUD 2.1. Elaeagnus commutate Läikiv hõbepuu 2.1.1. Kirjeldus Kasvab kuni 3m kõrguseks. Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate Lehtedega põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Juunis väga tugeva lõhna ja kollaste õitega. Annab palju juurevõsusid ja on üks hõbedasema lehestikuga põõsaid (Tuulik et al, 2012). Perekonna umbes 45 liigist on Eestis tavalisim läikiv hõbepuu, seda paljundasid meie puukoolid omal ajal üsna rohkesti. Hõbepuu sügiskülv idaneb hästi ja seemikud on juba paari aasta pärast istutuskõlblikud. Veel kiirema tulemuse saame haljaspistikuid juurutades. Kui vaja läheb ainult paari põõsast, on kõige lihtsam vana põõsa juurest välja kaevata mõni ilusam juurevõsu. Läikiv hõbepuu võib kasvada 3-4 m kõrguseks väikeseks puuks. Enamasti jääb ta Eestis siiski 2 m kõrguseks põõsaks, mis levib kiiresti ja kaldub metsistuma. Seepärast ei sobi
galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus. Saksid ise alustasid slaavlaste ristiusustamisega teisel pool Elbet. 968. a
annaabi.ee 
