3) Privaatne sfäär (pere- ja eraelu (põhiseadusega puutumatu)) sekkumine võimalik/vajalik ainult inimeste õiguste kaitseks, kuriteo tõestamiseks 17. Nimeta ajakirjanduseetikaga seonduvaid probleeme Nn. punase tule teemad ja eraelu puutumatus 18. Seleta mõisteid meedia ja massikommunikatsioon. Meedia on organiseeritud tehnoloogia, mis teeb võimalikus massikommunikatsiooni, üks ühiskonna juhtimise vahend, teabe paljundaja ja selle leviku kiirendaja. Massikommunikatsioon on vahendatud, avalik, otsese tagasisideta suhtlus, mis hõlmab paljusid eri gruppidesse kuuluvaid inimesi ning mõjutajaks on kommunikaator. 19. Nimeta massiteabevahendeid Raadio, teler, tänavareklaamid, lendlehed ... 20. 4 pöördepunkti filmiajaloos. 1.Filmitööstuse ja kultuuri amerikaniseerumine I maailmasõja järel 2. Televisiooni võidukäik 3
hajutatud publikule avalikult, vahendatult ja ühepoolselt tehniliste vahendite ehk meediumite kaudu. Meedium Meediumid ehk teabelevivahendid on trükiväljaanded(ajalehed, ajakirjad), raadio, telekas, mobiiltelefonid ja ka internet. Mida teeb meedium? Meedia on inimeste meelte kuulmise, nägemise, haistmise, maitsmise, kompimise pikendus. Meediumid pikendavad neid elundeid. Näiteks raadio on kuulmiselundite pikendus. Meedium on teabe paljundaja ja leviku kiirendaja, selle areng on kaasa toonud teabe kiirema leviku ja paljususe. Psühholoogilised hoiakud Meedia üheks osaks on sellega kaasnevad psühholoogilised hoiakud. Nagu me teame on media suunatud konkreetsele sotsiaalsele grupile, kindlal sobival ajal ja temas on arvestatud psühholoogilise konkurentsiga ning tänu sellele on saavutatud maksimaalne mõju või tagajärg. Edu on saavutatud tänu emotsionaalsele komponendile teaves, mis inimlikustab antud teabe
võimu. Üheks kommunikatsiooni vahendajaks on meedia. Raivo Palmaru on oma raamatus ,,Juhatus kommunikatsiooniteooriasse" tsiteerinud McLuhanit: "Kogu meedia töötleb meid nii põhjalikult, et ei jäta ühtegi osa meist puutumata" (Palmaru, 2003). Meedia toimimiseks on vaja meediume. Kuid mida siis meedium teeb? Rangelt võttes on meedium instants, mis vahendab üht reaalsust teisele, reaalsuse üht seisundit teisele. Üldistuse tasemel võime tõdeda, et meedia on info paljundaja ning selle leviku kiirendaja. (Palmaru, 2003) Kirjeldan klassikalist mõju teooriat, kuidas võiks meedia meie arvamusi mõjutada. Üks levinuimaist mõju teooriatest on stiimul- mõju mudel, mille puhul kommunikaator( ehk meedium) saadab välja stiimuli( näiteks sokeeriv uudis) ning sõnum, mis jõuab retsipiendini kutsub esile reaktsiooni. Sel juhul võib mõelda meediumist kui stiimulikahurist, mille puhul vastuvõtja on relvitu. Uudis tabab retsipienti nii kõvasti, et ta on keeletu
Massikommunikatsioon on protsess, kus avalikud, ühepoolsed ja tehniliselt vahendatud sõnumid on suunatud hajutatud auditooriumile. Meedia meedium kommunikatsiooniteoorias on vahend, millega sõnumeid siiratakse saatjalt vastuvõtjale ehk see on kanal, mille kaudu sõnum liigub (primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaalsed). Meedia on inimese meelte ehk tunnetusaparaadi pikendus. Meedia pakub inimestele infot sündmustest ja asjadest, millega tal isiklik kontakt puudub. Meedia on teabe paljundaja (multiplikaator) ja selle leviku kiirendaja. Meeida on institutsioon, mis tagab ühiskonna säilimiseks ja arenguks vajaliku infovahetuse. Meedia tekitab avaliku arvamuse (vaata joonis 7) Avalik arvamus Konseptsioonid: · Müstilised · Poliitilised · Funktsionaalsed · Demoskoopilised Poliitiline kultuur Sellega hakati tegelema 1960ndatel. Klassikaline raamat: Gabriel A.Almond ja Sidney Verba 'The Civil culture'.
annaabi.ee 
