Kasutatakse vahetult ennem külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse; preparaat segatakse külvi puhtimata kattevilja seemnetega; lahustatakse vees, lahjendatakse 200-400 l veega ja pritsitakse hoolikalt ennem puhastatud pritsiga. 30. Haljasväetiste kasutamine-Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgiga mulda küntakse. (iseseisva kultuurina, kasvatamine järelkultuur (valge sinep), kattevilja alla (mesikas, paljuleheline lupiin), niite-haljasmass, kombineeritud kasutamine, ädal sisse. 31. Põhu kasutamine väetisena-peenestatud põhk võimalikult kiirelt mullaga segada ja 3-4 nädala pärast künniga täiesti mulda. Süsinikurikas ja lämmastikuvaene 1t-5..10 kg lämmastikku. 32. Turvas ja selle kasutamise võimalused põllumajanduses-kasvusubstraadid katmikaianduses, kuivaine mitte alla 40 %, tuhasus mitte üle 10 %, pH mitte alla 2,5, lagunemisaste mitte üle 15%,
perekonnale olemas oma kindel mügarbakteri liik – Trifoperliin jne. Bakterväetiste kasutamine • Vahetult enne külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse hoolikalt. •Preparaat segatakse enne külvi puhtimata kattevilja seemnega. • Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200…400 l veega ja pritsitakse hoolik- Haljasväetiste kasutamine- iseisva kultuurina • Kasvatamine järelkultuurina – valge sinep •Külv kattevilja alla – valge mesikas, paljuleheline lupiin • Niite-haljasväetis •Kombineeritud kasutamine – sisse küntakse ädal. 31. Põhu kasutamine väetisena Peenestatud põhk tuleb võimalikult kiiresti segada mullaga ning 3… 4 nädalat hiljem sügiskünniga mulda viia. Põhk on süsinikurikas ja lämmastikuvaene (C:N 75… 100:1). Seetõttu tuleb 1 tonni põhu kohta anda mulda 5…10 kg lämmastikku. Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida lämmastiku leostumise.
· Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200...400 l veega ja pritsitakse hoolikalt puhastatud pritsiga enne kultiveerimist. 30. Haljasväetise kasutamine Põllukultuuride haljasmass, mis mullaviljakuse tõstmise eesmärgil mulda küntakse. Haljasväetiste kasutusvõimalused · Iseseisva kultuurina · Kasvatamine järelkultuurina valge sinep · Külv kattevilja alla valge mesikas, paljuleheline lupiin · Niite-haljasväetis · Kombineeritud kasutamine sisse küntakse ädal. 31. põhu kasutamine väetisena Peenestatud põhk tuleb võimalikult kiiresti segada mullaga ning 3...4 nädalat hiljem sügiskünniga mulda viia. Põhk on süsinikurikas ja lämmastikuvaene (C:N 75...100:1). Seetõttu tuleb 1 tonni põhu kohta anda mulda 5...10 kg lämmastikku. Kui lämmastik jäi vegetatsiooniperioodil taimede poolt kasutamata, aitab mulda küntud põhk ära hoida
Haljasväetiskultuurid (eriti liblikõielised) kobestavad oma tugeva juurestikuga sügavamaid mullahorisonte ja transpordivad alumistest mullahorisontidest toitaineid ülemistesse. Liblikõielised kultuurid seovad õhulämmastikku (100…150 kg/ha), mistõttu paraneb järelkultuuride lämmastikutoitumine. Haljasväetiste kasutusvõimalused • Iseseisva kultuurina • Kasvatamine järelkultuurina – valge sinep • Külv kattevilja alla – valge mesikas, paljuleheline lupiin • Niite-haljasväetis • Kombineeritud kasutamine – sisse küntakse ädal. Bakterväetised Tüüpilised kaudsed väetised – ei ole taimetoiteelementide allikaks, kuid parandavad taimede toitumistingimusi. Õhulämmastikku siduvad mügarbakterid – Rhizobium sp., Azotobacter sp. Esimesed preparaadid olid nitragiinid ja risotorfiinid, millledes kandurainena kasutati huumusrikast mulda või madalsooturvast. Tänapäeval on kanduraineks mineraalne perliit, mis
annaabi.ee 
