5. Vastupanuvormid Nõukogude võimule. V: Metsavennad relvastatud võitlus. Põrandaalused noorteorganisatsioonid nt Rakvere Gümnaasium, kes Nõukogude võimu kukutamiseks ette valmistusid. Avalikud kirjad, pöördumised, kontakti otsimine läänega. 40 kiri. 6. Kuidas saadi informatsioone Lääne-maailmast? V: Raadiojaamad, Soome TV Põhja-Eestis. Laevaliin Helsingi- Tallinn (1965). 7. Kultuuri iseloomulikud jooned. V: 1) Hävitati eesti meelsed raamatud. 2) Ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhustused/vallandamised kultuuri ja teadusasutustes. 3) Meedia hakkas laienema: Soome TV, raadio, ajakirjad. 4) Kohustuslik keskharidus. 5) Ateistlik mõttelaad levis. 8. Gulag vangilaagrid. Kolhoos enamjaolt põllumajanduse ja kalandusega tegelev töölaager. Ateism maailmavaade, mis välistab jumalate olemasolu. 40 kiri 28.10
tavade asemel ilmalikke tavasid. Kultuurielu analüüsimine Nõukogude Eestis Positiivsed jooned Negatiivsed jooned Eestlaste vastupanuvõime ja elujõulisus. Uus Pagulus(kirjanike, kunstnike ja teadlaste hulgas). põlvkond = uus kultuurielu(vabam loomuõhkkond, Loomingu ümber hindamine, ulatuslikud isikupärased ja uudsed vormikatsetused) Rahva paljastuskampaaniad ja kultuuriline aktiivsus jäi püsima(laulupidude puhastused/vallandamised. Maaelanikkonna traditsioon). Laiem kultuurihuvi. Uus haridussüsteem. linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja Vormiline usutunnuste vabadus. hääbumisele. Uus haridussüsteem oli ka laastav, sest see kahandas keskhariduse väärtusi.
Milline oli iga sündmuse tähtsus? 1947.a-üldlaulupidu-kujunes suursündmuseks ja taastus ka laulupidude traditsioon. Laulupeod muutusid nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950.a-kulmineerus poliitiline umbusk haritlaste suhtes EKP VIII pleenumil. Paljud haritlased olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. Tollast ajastut iseloomustasid ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhastused/vallandamised kultuuri-ja teadusasutustes. 1955.a-alustas saateid Eesti Televisioon.Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht.Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat,oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks. 1980.a-koostati ja saadeti ajakirjandusele(Pravda,Rahva Hääl,Sovetskaja Estonija)"40kiri",milles osundati paljudele lahendamata probleemidele.Tollele ajale iseloomulik
Vaimse surutise aastad 1940. aastate II pool ja 1950. aastate I pool. Sellel ajal paljud loomeinimesed sattusid põlu alla: ,,tõrksad heideti loomeliitudest välja, vallandati, arreteeriti. Loomeinimestelt nõuti varasema loomingu mahasalgamist (,,ümberhindamist"), kriitikat (formalismis, kodanlikus natsionalismis) ja enesekriitikat ning edasises tegevuses sotsialistliku realismi järgmist. Teadusasutustes ja kõrgkoolites tegutsesid ulatuslikud paljastuskampaaniad. Liigume edasi ja juba jõudsime sulaperioodile 1950. aastate II pool, 1960. aastad. Vanem põlvkond sai võimaluse loometöö juurde tagasi tulla. Nendel aastatel küüditatud hakkavad Eestisse tagasi pöörduma. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Olulist rolli hakkas etenduma uus põlvkond haritlasi, kelle lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel nad olid sündinud ja kasvanud okupatsiooni ajal, seega ei pidanud tõestama, et on nn. nõukogu inimesed
Periodiseering ja perioodide iseloomustus: 1. Vaimse surutise aastad 1940. aastate II pool ja 1950. aastate I pool · Paljud loomeinimesed sattusid põlu alla: ,,tõrksad" heideti loomeliidust välja, vallandati, arreteeriti · Neilt nõuti oma varasema loomingu ümberhindamist (mahasalgamist), kriitikat ja enesekriitikat ning edasises loometegevuses järjekindlat kinnipidamist sotsialistlikust realismist · Ulatuslikud paljastuskampaaniad teadusasutustes ja kõrgkoolides 2. Sulaperiood 1950. aastate II pool, 1960. aastad · Vanem põlvkond sai taas võimaluse loometöö juurde tagasi tulla · Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine 15 · Olulist rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi, kelle lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel. Nemad olid Eesti NSV-s sündinud või vähemalt üles kasvanud, kes
annaabi.ee 
