Pea alati on aru saada kas inimene on kurb, rõõmus, millegist huvitunud või hirmunud. Üks kütkestavamaid väljendusvahendeid on naeratus. Naeratus võib muuta meeleolu ja suhtumist, sellel on isegi võime parandada meie enesetunnet ja suhtumist. Naeratused jagunevad Irvitus, ilkuv naeratus, sarkastiline naeratus, kurjakuulutav naeratus, libe naeratus, soe naeratus, lai naeratus, särav naeratus ja lihtsalt naer. Silmad. Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid, neist võib alati tõde leida, olenemata, mis sõnu lausutakse. Juba pupillid reedavad meid, kui läheneb meile inimene kellest me huvitatud oleme. Pupillid suurenevad automaatselt ning seda on pea võimatu tagasi hoida, kui mitte võimatu. Silmadega antakse ka signaale, kui on olukord, kus muid kehaosi ja sõnu kasutada ei saa või ei taha. Sõrmede ja kätega on aastatega välja kujunenud kindlad liigutused, mis tähendavad midagi,
mööduvad moenähtused. Wonderbra pakkus mitmesuguseid variante, mis olid mõeldud kaela tagant kinnituvate ja lahtise seljaga toppide ning kleitide all kandmiseks(1970ndate moeleiutised tulid päevakorda taas 1990ndatel). Domineeriv aluspükste kuju oli tavalisest veidi napim- puuvillast, nailonist eksklusiivsemates versioonides. 1980ndatel võtsid need uue vormi minimalistlike string- bikiinidena, seejärel tulid veelgi paljastavamad thongid Pea katetest olid populaarsed sallid, liibuvad mütsid ja turbanid, varieerudes mustlasrätikust nende alt välja turritavate juuksepahmakate ja hiigelsuurte tilpnevate kõrvarõngastega kuni siid turbaniteni, mis olid mõeldud kandmiseks ujumiskostüümidega. Biba pehmed liibuvad mütsid nägu raamivatel inglilokkidel olid retro ideaaliks, samuti nagu heegeldatud c/oc/ie-kübarad, mida kaunistasid siid- või
See näitab alistumist domineerivale ehk autoriteetsele isikule. Nii naeratavad ka ujedad tütarlapsed Närvilist naeru kuuldes märkame teravat vastuolu häälekõla ja liigutuste vahel. Inimese hääl kõlab lõbusalt, samal ajal teeb ta käte ja jalgadega närvilisi liigutusi või niheleb pidevalt. Inimene tunneb end ebakindlalt ning tahaks nagu iga hinna eest põgeneda (Nierenberg, 1997). 5.1.4 Silmad Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid neist võib alati tõe leida, hoolimata sellest, millise sõnumi annavad näoilma või sõnad (Jaskolka, 2004). Pilkkontaktil on neli funktsiooni: informatsiooni kinnitamine, suhtluse reguleerimine, intiimsuse e. läheduse väljendamine ja sotsiaalne kontroll. Sotsiaalne kontroll tähendab seda, kui vaatame näiteks kurjalt lapsele otsa, kui ta tahab rahvarohkes paigas nutma hakata või vastame kellegi uurivale pilgule hukkamõistva pilguga.
Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkond. Me kasutame neid söömisel ja joomisel. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt, 9 siis kipume huuli kriipsuks pigistama (Jaskolka 2004: 62 - 63). 2.1.1.2 Silmad Silmad on kõige jõulisemad ja kõige paljastavamad kehakeele vahendid neist võib alati tõe leida, hoolimata sellest, millise sõnumi annavad näoilma või sõnad (Jaskolka 2004: 55). Pupillid avarduvad loomulikult, kui me näeme kedagi, kelle poole meid tõmbab, või midagi, mis meile meeldib (op. cit: 56). Erutatud inimese silmaterad laienevad ja seda on võimatu teeselda. Kui vikerkestast kõrgemal on näha silmavalgeid, annab see tunnistust hirmust või sokist (Winston 2004: 84).