Seemned valmivad käbides. Tüüpilistel okaspuudel on pikad sirged tüved peatüve ja külgokstega. Okaspuude kasv toimub pikivõrsete abil. Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja põõsad on igihaljad, et nende lehestik püsib aastaring Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkona kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana või hõimkonna ainsa seltsina. Okaspuude pärinemine
Eesti okaspuud Referaat Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana (okaspuutaimed) või hõimkonna ainsa seltsina (okaspuulaadsed). Harilik mänd (Pinus sylvestris)
Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed algelised maismaataimed, mis sarnanesid tänapäeva sammaldega, aja jooksul kohastusid nad tingimustega, hakkasid tekkima tugevad varred ja tüvid. Vanaaegkonna keskel katsid Maad hiigelsuured koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad. Seda niiske ja sooja kliimaga ajastut nimetatakse karboni ehk kivisöeajastuks (nende metsade jäänustest tekkis kivisüsi) Vanaaegkonna lõpul kliima kuivenes, enamik eostaimi suri välja, need asendusid paljasseemnetaimedega. Need valitsesid Maal mitusada miljonit aastat, kuni kujuneisd katteseemnetaimed ehk õistaimed. LOOMAD Esimesed hulkraksed loomad (käsnad ja ainuõõssed) tekkisid aguaegkonna lõpus vees. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad, näiteks ussid ja limused. Esimesed selgroogsed olid kalad, kelle keha kattis kaitsvatest kilpidest rüü, mistõttu olid nad väga kohmakad. Sel ajal oli maismaa veel paljas ja tühi. Esimeste maismaataimede abil asusid maismaale elama esimesed
organismideks suhteliselt kuiva kliima ja intensiivse päikesekiirgusega keskkonna tingimustes. Nad kohastusid päikeseenergia maksimaalseks kasutamiseks, ainevahetus intensiivistus, kogu arenemistsükkel muutus lühemaks. (Botaanika II, lk 454) * Kõikidel seemnetaimedel on hulk sarnaseid tunnuseid nii anatoomilises ehituses kui ka paljunemisorganite ehituses ja arenemises, mistõttu on loomulik oletada nende ühtset päritolu. Rühmaks, millest paralleelselt paljasseemnetaimedega võiks tuletada katteseemnetaimi, oleks primitiivne seemnesõnajalalaadsete rühm. * Katteseemnetaimed arvatakse olevat tekkinud ühest populatsioonist või ühest populatsioonide rühmast. Selle tõestuseks peetakse kahekordset viljastamist, mida ei esine kuskil mujal taimeriigis, emaka ja tolmuka ehituse ühtsust ning trahheede esinemist kõikidel katteseemnetaimedel. On vähetõenäoline, et erineva päritoluga rühmades, sõltumata üksteisest, võiksid kujuneda selliste
annaabi.ee 
