see enamasti mehhaniseeritult spetsiaalselt selle tööjaoks konstrueeritud masinaga mis kobestab pinnast, lõhub puidu jäänuseid ja puhastab pinnase paremaks istutuseks. Istutus ise peaks toimima mai keskel, mai teisel poolel, tehakse nii kiilistutust, mis toimub järgmisel: kiilukujuline labidas lüüakse maasse umbes 25 cm sügavusele ja kiiluvart endapoole tõmmates valmistatakse 10-15 cm pealtlaiusega lõhe, paljasjuurne taim pannakse istutuslõhesse sügavale, seejärel tõstetakse juuri sirgeks raputades ülespoole nii, et seemiku juurekael jääks 1 cm sügavusele, istutuskiil vajutatakse teistkorda maasse vähemalt istutuslõhe sügavuseni sellest 5 cm kaugusel ning surutakse kinni kõigepealt taime juurte alaosa, tõmmates kiiluvart esmalt enda poole, kiilu kolmas ja neljas kord maasse vajutades surutakse kõik lõhed kinni. Labidaauku istutamisel istutatakse ka paljajuursed taimed, augu
lumesulavesi, üleni maasse kaevata. Novembri alguses, pärast lehestiku kadumist, lõigatakse ära korgistumata võrseosad. Istikud võib panna mulda koos istutusnõuga. Need asetatakse kraavi kaldu nii, et maapealne osa üleni mulda jääks. Muldapaneku koht tähistatakse nt.pulgaga, ning soojustatakse 20cm paksuselt puulehtede või aiaprahiga. Kevadel istutatakse taimed kasvukohale esimesel võimalusel, kui muld seda lubab (aprilli lõpus või mai alguses). Paljasjuurne istik istutatakse enne pungade puhkemist alates aprilli lõpust. Taim pannakse mulda endisest kuni 10cm sügavamale, sest siis saab ta taastuda mulda jäänud pungadest, kui mingil põhjusel hävivad istiku ülemised pungad. Esimesel kasvusuvel areneb viinapuul juurestik. Teinekord kasvab ka mõni üsna tugev võrse, mis sügiseks eriti pikalt valmida ei jõua. Vaja on, et tema koor enne külmi vähemalt paari punga pikkuselt korgistuks.
Sellesse painutatakse roosi võrse. Punga taha noaga väike sisselõige, kus hakkavad arenema juured. Võrse kinnitatakse tugevate traatkonksudega ja kaetakse mullaga. Parim aeg selleks on kevad. Jagamine • Seda on võimalik teha omajuursete põõsaste juures • Tekkinud juurevõsundi väljakaevamisel saame uue roositaime • Rikkalikult juurevõsundeid annavad kurdlehine ja valge roos Istikud, istutamine • Istikutena on võimalik valida: paljasjuurne, kiletopsi või potiroos • Aprilli lõpus istutatuna puhkeseisundis olev paljasjuurne istik areneb jõudsamalt kui kiletopsis talipooke roos • 2-3 aastane potiroos kohaneb eelmistega võrreldes halvemini uues istutusalas • Varakevadel lehistunud istikute ostmisel arvestada külma ja päikese kahjustustega Istutamine • Toimub eelnevalt ettevalmistatud kasvukohale kas pilves ilmaga või õhtusel ajal • Muld peab olema korralikult niisutatud
töö, kuid kulutavad ka rohkem kütust. Kahe kettaseadmega kobesteid veetakse olenevalt mulle tihedusest ja kandevõimest metsa- või põllumajandustraktori haakes. Masina liikumisega nurga all pööreldes valmistavad reguleeritavad vahekaugusga kettad mineraliseeritud riba, purustades rohukamara või metsakõdu ning peenestades ka langil olevad oksad. Külvi ja/või istutusviisi iseloomustus Labidagaauki istutamine on kasutatav peale lehtpuude ja okaspuudel. Haab on paljasjuurne, seega kasutatakse haava puhul 3-5 aastaste istikute ning heistrite puhul. Augu põhja tehakse huumusmullast madal koonus, millele toetuvad istikud laialiasetatud juured ja neile puistatakse peale samuti head mulda ning seejärel aetakse auk kinni ülejäänud mullaga. Istutamiskoht peab jääma ümbritsevast maapinnast vajumise arvel pisut kõrgemaks, et sinna ei koguneks lume- ega vihmavett. Kuna augu kaevamisel osa mullast ,,ära kaob" , tuleb selle täitmiseks võtta kõrvalt lisamulda.
1) tänavapuu istik on vähemalt 2 m kõrguse sirge tüve ja korrapärase võraga lehtpuuistik; 2) pargipuu istik on ühe madalama tüve või mitmetüveline leht- või okaspuuistik. (3) Põhiliigist erineva võrakuju järgi liigitatakse istikuid: 1) sammasjas ehk püramiidvorm on kitsa võrakujuga istik; 2) keravorm on ümara võrakujuga istik; 3) leinavorm on allapoole suunatud põhi- ja/või külgokstega istik. (4) Juurestiku järgi eristatakse kolme tüüpi istikuid: 1) paljasjuurne istik on mullapallita istik, mille juurestik on kaitstud transpordipakendiga. Linna avalikel aladel ei kasutata paljasjuurseid puuistikuid; 2) nõuistik ehk konteiner- või potiistik on potis, kilekotis vms nõus kasvatatud istik, mille narmasjuurtest läbikasvanud juurepall ei tohi nõu eemaldamisel laguneda; 3) mulla- või juurepalliga istik on koolitatud juurestikuga istik, mis on enne turustamist koos mullapalliga välja kaevatud ning pakitud spetsiaalsesse kangasse vm materjali. § 5
annaabi.ee 
