Kasutatud materjal...........................................................................8 2 1.Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus Lääne-Eesti paekallas on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Gotlandini kulgev pankade ahelik. Muhust, üle Põhja-Saaremaa ja Läänemere ulatub Gotlandi looderannikule Saaremaa-Gotlandi ehk Siluri klint. Nimi Siluri klint tuleneb ennekõike Saaremaal ja Gotlandil paljanduvate kivimite vanusest, mitte klindi kujunemisajast Paekallas ei moodusta ühtset silmatorkavat ahelikuriba (erinevalt Põhja-Eesti pangast), vaid katkendlikke paeseid mühke. Eesti alale jäävaist tuntuim pangamoodustis on Panga pank (vanemas kirjanduses ka Mustjala pank). 3 2.Kõrgeimad punktid ja pikkused Gotlandi-Saaremaa klint on ligikaudu 500 km pikkune. Siluri klint saab alguse umbes
Sinisavil tugineb suuresti Eesti ehituskeraamika tööstus. PÕHJA-EESTI KLINDI KIVIMID Põhja-Eesti klint on nagu avatud raamat, milles üles tähendatud paljutki sellest, mis Läänemere regioonis 540–450 mln aasta eest ehk u 90 mln aasta jooksul toimunud. Kõikvõimalikud katastroofid – olgu selleks siis mere või jää pealetung, mandrilaamade kokkupõrked või maavärinad, vulkaanipursked või meteoriidiplahvatused – on klindil paljanduvate kivimite kirjuvärvilistesse kihtidesse oma jälje jätnud (Pilt 6). Aga ka igapäevasel vaiksel lainemühal ja kuivale liivale langenud vihmapiisal, ussikeste eksirännakutel ja molluskite rahutul rabelemisel – kõigel sellel on siin oma koht. Enamik kivimeid kasutatakse ehituses või mingil muul otstarvel. Kivististerikkuse (Joonis 4) ja hea säilivuse poolest on Põhja-Eesti klint üks tähelepanuväärsemaid maailmas. [9]
happed vees mürgiseid metalle, mis varem olid setteis (näiteks alumiiniumi, mis takistab kalade hingamist). Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik." (Portaalist: Bioneer 2009, Katrin Lipp). ,,Ojade ja jõgede kaudu järvedesse mineva ning põhjavette imbuva vee keemia sõltub põhiliselt lõplikku asukohta viiva tee pikkusest ja materjalist, milles vesi liigub. Kui vesi ise on happeline, siis lahustab ta kivimeid. Paljanduvate happeliste kivimitega ja vähese taimkattega aladel kahjustavad happevihmad veekogusid kõige enam. Happevihmadega kaasneb rida tüüpilisi keskkonnakahjustusi. See regionaalseks peetav saaste levib tuhandete kilomeetrite kaugusele. Taimkatte, sealhulgas põllukultuuride ja metsade kahjustused tekivad nii hapete tooraineks olevate gaaside kui otse hapete toimel. Vahetu toime avaldub taime maapealsele osale või siis läbi mulla juurtele
veeristikulise materjali küllus meresetetes. Litoriinamere liiv levib paiguti endise Leetse mõisa ümbruses ja Kersalus. Liivafraktsioon valdab aga Limneamere setetes, mis levivad peamiselt klindiesisel tasandikul, s.o poolsaare põhja- ja kirderannikul ning ka Lõunasadama ümbruses. Liivade domineerimist Limneamere setetes võib seletada kahe asjaoluga. Esiteks, Litoriinamere regressiooni lõpul ja Limneamere ajal algas paekaldas paljanduvate ordoviitsiumi ja Kambriumi terrigeensete setete murrutamine, mis võis olla oluliseks liiva allikaks. Teiseks, see materjal teisaldati lainetustega piki randa lõunasse, poolsaart ümbritsevate lahtede pärasse või kuhjus valdavate tuulte eest rohkem kaitstud põhja- ja kirderannikul. Teiste kvaternaarisetete tähtsus on väike. Põhja- ja kirderannikul võib kohata tuulesetteid ja poolsaarel väikeste laikudena soosetteid. Looderannikul on paiguti
Kirde-Eesti massiiviks. Nendevaheliseks piiriks on Loode-Eesti rannikult üle Põltsamaa Pihkva järve läänekaldale kulgev süvamurrangute süsteem (joon.). See on aluskorra põhilisi piire Eestis. Edela-Eesti massiiv jätkub lõunas edasi Põhja-Lätisse. ARHEOZOIKUM Arheozoikumi aegkonna kivimid on esindatud Edela-Eesti massiiviga, mis koosneb väga vanadest (rohkem kui 2,5-2,6 miljardit aastat) kivinditest. Need on vanuselt võrreldavad Balti kilbi kirdeosas paljanduvate Koola ja Valge mere seeria kivimitega. Viimaste vanuseks on määratud umbes 3,3 miljardit aastat. Et selle seeria alumine osa Balti kilbil ei paljandu, pole ka tema alumise piiri vanus teada. Lähtekivimite koostise poolest on Edela-Eesti massii võrdlemisi ühetaoline, kuid kivimite moondeastme erinevuste tõttu jagatakse nad Lääne-Eesti gneissideks ja Lõuna-Eesti granuliitideks. PROTEROZOIKUM Kirde-Eesti massiiv koosneb alamproterozoikumi aegkonda kuuluvatest
annaabi.ee 
