ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tuleb kütusejääkide ladustamisel arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks.Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu. Olen selle poolt,et eestisse võiks rajada tuumaelektrijaama näiteks Põhja-Eesti pankrannikul,kuna seal saaks paljanduvat diktüoneemakilta kasutada uraani tootmiseks , kuid liiga väikse kontsentratsiooni tõttu poleks see mõistlik.
Klindivööndi laius on Läänemere klindil enamasti 25 km ja kõrgus 100160 m. Klindiastangud on merepõhjas laugemad ja rohkem setete alla mattunud kui rannas, ehk sellised, nagu need olid pärast viimase mandriliustiku taganemist. Põhja-Eesti klint on Balti klindi keskne lõik ja hõlmab sellest u 300 km (astangujoont pidi enam kuni 600 km) Põhja- Eestis Osmussaare ja Narva vahemikus. Kui ligi 1200 km pikkusel (astangujoont pidi isegi 1750 km) Balti klindil on paljanduvat astangut kokku vaid u 170 km, siis ligi 135 km sellest langeb Põhja-Eesti klindi arvele. Klindivööndi laius suureneb Põhja-Eesti klindi lääneosa 35 kilomeetrilt kuni 40 kilomeetrini idas ja kõrgus enam kui 230 meetrini. Ingeri klint on Balti klindi idapoolseim lõik ja hõlmab u 250 km Narva jõe ja Laadoga järve suubuva Sjassi jõe vahemikus. Klindiastang on siin kogu ulatuses mattunud ja enamasti ka lamendunud. Aluspõhjakivimite paljandeid võib kohata vaid
mln aasta eest toimunud maavärina jäljed) kui ka neugrund-brektsiast (Neugrundi madala piirkonnas u 535 mln aasta eest toimunud meteoriidipahvatusel tekkinud kivim) rändrahnud. Osmussaar on ka oluline peatuspaik arktiliste merelindude rännuteel ja siin talvitub rohkesti aule. Osmussaar. Pakri maastikukaitseala · (1451 ha, moodustatud 1998. aastal) hõlmab Pakri poolsaare põhjaosa ning Väike-Pakri ja Suur-Pakri saare rannikuala. Kaitsealal on u 22 km paljanduvat klindiastangut ja rohkesti kadaka-, põõsas- ja lageloodu. Klint Väike-Pakril. Türisalu maastikukaitsealal · (27 ha, moodustatud 1991. aastal) on kaitse all LaulasmaaTürisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristav 29 31 m kõrgune klindiastang ja sellealune klindimets. Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalu pank. Rannamõisa maastikukaitseala · (66 ha, moodustatud 2000. aastal) hõlmab enamjao Suurupi klindipoolsaart
võimalust. Sõbralik ja asjatundlik teenindus aitavad leida huvitavaid tegevusi terveks päevaks. Kellele ja milleks on vaja Maanteemuuseumi - vastuse leiate ainult kohale minnes. 2.2. Merioone allikas Merioone viib mereni. Läbi palumetsa ja salukuusiku jõuab matkarada viimaks raja kaugeima punktini Merioone allikani. Varbuse oja (ka Kaderna oja) paremal kaldal püstloodis paljanduvat roostepunast liivakivikaljut ja selle alt välja voolavat kristallselget Merioone allikat võib õigustatult pidada kaitseala pärliks. See on siinsetest allikatest üks veerohkemaid. Selline müstilise ilmega paik on loomulikult innustanud inimeste kujutlusvõimet ja seega on paigaga seotud hulk legende, mis allika omapärast nime seletavad. Rahva arvates võib ainult merest nii palju vett välja voolata, sellest ka nimi
paiknev Painuva kivi. Kõrguse poolest on tähelepanuväärsed Tammispea rahn ja Jaani-Tooma Suurkivi Kasispeal. Põhja-Eesti rannikumadalikku eristab lõuna pool paiknevatest lavamaadest Põhja-Eesti klint, millest rahvusparki jääb üle 70 km pikkune lõik Tsitre klindisaarest kuni Vihula klindilaheni. Klindilõigule on iseloomulik osaliselt või täielikult mattunud, tugevasti liigestatud ja merest eemaldunud laugevõitu klindiastang. Paljanduvat astangut on näha Tsitre klindisaarel ja Muuksi 7 klindineemikul. Tsitre klindisaare põhjaserva keskossa lõikub sügavalt lühikese sälkoruga Turjekeldri oja, millel asub ka ca 6 m kõrguse liivakivist astanguga juga. Valdavaks on Lahemaa rahvuspargi piires osaliselt mattunud astang, see on reljeefis jälgitav, kuid ei paljandu. Vähesele
annaabi.ee 
